loodusvarasid. Majanduslikult arengutasemelt on tänapäeva Ladina-Ameerika riigid väga erinevad ning ülekaalus on uustööstusmaad. Ka Tsiili on üks edukas uustööstusmaa. Ladina-Ameerikas elab 8,5% maailma rahvastikust. Tihedamini on asustatud rannikupiirkonnad. Tsiilis on kõige tihedamini asustatud pealinn Santiago (üle 8 000 elaniku 1 km² kohta). 3. RIIGI ARENGUTASE Tsiili kuulub uusindustriaalsete riikide hulka. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Tsiilil $18,400 per capita ja see asetab Tsiili maailmas 66. kohale. Lõuna-Ameerikas on Tsiili kõige kõrgema SKT-ga (joonis 2). Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgmistesse suurtesse majandusorganisatsioonidesse: · OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon). Liitus 2010. a mais, olles esimene Lõuna-Ameerika riik selles organisatsioonis
Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi. Riik iseseivus 18. september. 1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera.
vulkaaniline piirkond Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. 7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine. Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega?
kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama . Joonis 1 Rootsi rahvaarvu kasvutempo 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tsiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tsiilil (22.51) . Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg . Kõik need kolm linna on nii tihedasti , üle 1000 inimese km 2 kohta, asustatud mitmetel põhjustel . Kõik need kolm linna asuvad soodsates sadamakohtades
Iseloomusta maanteedevõrku. Maanteevõrk pole eriti tihe, sest see kulgeb enamasti ainult mööda Tsiili pikiorgu, aga kõik linnad ja asulad on hästi ühendatud. Tsiilis on maanteid 79 590 km, neist asfalteerituid 11 000 km (sealhulgas ka Panameerika autotee 3455 km pikkune lõik). 4. Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteid on 8185 km ja tihedus on 8-20 km 1000 km2 kohta. Tsiilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga. 5. Siseveetransport. Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu nimetatakse rafting'uks. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi. 6. Õhutransport. Tähtsus riigisisestes vedudes. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid.
õhutemperatuur on 0-8° C, kohati ka alla 0° C. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-1600° C. Aastane sademete hulk on üle 3000 mm. (Joonis 7, 8 ja 9) Mullad on väheviljakad. Vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud. Selles riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega, sest riigi põhjaossa jääb Atacama kõrb, kus ei kasva peaaegu midagi. Keeruline on põllumajandusega tegeleda ka mäestikus ning riigi lõunaosas. (Joonis 2) Majanduslikud eeldused Tsiilil on piisavalt kapitali arendamaks põllumajandust. Põllumajanduses on hõivatud 13,6% rahvastikust. Pärast 17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal, on Tsiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud. Valitsuse majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate eksportijate hulka. 19902004 on Tsiili majandus kasvanud stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas, samal
vasetootja ja eksportija. Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase välja vedaja. Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid vasemaagi maardlaid. Chuquicamata kaevandus on 4115 meetrit pikk ja asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja miljoneid tonne maake, millest seejärel sulatatakse vaske. Tsiili on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka. Tsiilil on ka suuri mittemetalsete mineraalide mineraalide varusid: joodi, liitiumkarbo liitiumkarbo-- naadi, boori, nitraate ja keedusoola; ning on nende juhtiv tootja ja eksportija eksportija maailmas. Maavarade kõrval ammutatakse ka merede rikkusi. Kalandus ja merepüük
Põhjenda. Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tsiilis, sest seal on tasasem maastik, parem ja soodsam kliima - vahemereline kliima ja taimestik. Mujal piirkondades on looduslikud eeldused veelgi raskendatud, kuivad ja kõrbelised ning mägine. 12 Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? · Kapitali olemasolu. Tsiilil on piisavalt vahendeid, et korraldada põllumajandusega seotud tehinguid . · Tööjõud(kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?) Enamus Tsiili rahvast leiab tööd põllumajanduslikul erialal. · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime-või loomakasvatusele? · Peamised põllukultuurid? Toode Toodang (Tuhandetes) Kasutatav maa (1000 ha) Kogutoodang (kg/ha)
Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu. Esimese maailmasõja mõjul arenes ka Ladina-Ameerika majandus. Tõusid väljaveokaupade ja tooraine hinnad. Arenes omamaine tööstus. Ent seos maailmamajandusega jäi endiselt ühekülgseks ja see süvenes veelgi. Nende riikide väljaveoartikliks oli kas mõni kindel põllumajandussaadus (Argentiinal liha ja teravili, Brasiilial ja Kolumbial kohv, Kuubal suhkur) või maavara ( Tsiilil vask, Boliivial tina, Venezuelal nafta). Majanduse sellise ühekülgsuse tõttu andis 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis Ladina-Ameerika riikidele eriti ränki hoope. Kui maailmaturu nõudlus väljaveoartikli järgi kahanes, vähenesid riigi sissetulekud. Majanduskriis vapustas Ladina-Ameerika niigi ebakindlat poliitilist korraldust. Sagenesid rahvarahutused ja sõjaväelised riigipöörded. 1920
annaabi.ee 
