Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui
Gerd Kanter kettaheide 64,75m hõbe Martin Kupper kettaheide 60,89m 9 Tanel Laanemäe odavise 75,29 m 18 Magnus Kirt odavise 74,29 m 22 Risto Mätas odavise 80,73 m 6 Võistlejad ning nende saavutatud kohad(naised) nais sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Liina Tsernov 800m jooks 2:07:95 min 25 1500m jooks 4:25:18 min 25 Liina Luik maraton 2:41:48 min 29 Lily Luik maraton 2:45:29 min 43 Leila Luik maraton 2:48:48 min 47 Evelin Talts maraton -katkestas- - Maris Mägi 400m tõkkejooks 1:03:04 min 24 Jekaterina Patjuk 3000m jooks 10:03:06 min 16 Grete Udras kõrgushüpe 1,85 m 14
Estonia taastamise ja laiendamise projekt (1945) Alar Kotli Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli
sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. 1908. a. sai Cyrillus Kreegist Peterburi konservatooriumi trombooniüliõpilane. Neli aastat hiljem vahetas ta eriala ja õppis aastail 1912-1916 kompositsiooni (õppejõududeks Vtols, Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek ka Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Lisaks kogumismatkadel kirjapandule kopeeris Kreek enda tarbeks ka teiste kogujate viise, hiljem kirjutas ta rahvalaule ja pillilugusid üles oma õpilastelt. Kokku on helilooja kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes
Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks. Konovalov jätkas kaubandus-tööstusministrina, kadett Nikolai Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada osa Petrogradi töölisi ja sõdureid. Mässu põhjustas suuresti ebaõnnestunud pealetung sõjas, milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus
sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
Cyrllius Kreek õppis nagu Mart Saargi Peterburi konservatooriumis. Õpinguid alustas ta 1908.a trombooniüliõpilasena, mis on aasta pärast Mardi õpingute lõpetamist. Neli aastat hiljem vahetas aga Cyrillus eriala ja õppis aastatel 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat. Trombooni mängu õpetasid talle Franz Türner ja Pjotr Volkov, elementaarteooriat ja solfedzot Aleksei Puzõtrvski, harmooniat Vassili Kalafati. Hiljem komposinotsiooni J. Vitols, Mihhail Tsernov ja Nikolai Tserepnin. Peterburis kohtus ta ka Peeter Südaga, kes oli varasemalt olnud Mardi üks lähedaimaid sõpru, ning nüüd sai ta ka Cyrilluse lähimaks sõbraks. Säilinud kirjavahetuse põhjal võib öelda et Cyrillius arutas oma loominguasju Peeter Südaga haruldase avamelsusega. Ka Cyrillius Kreek liitus 1911.aastal rahvaviiside kogumise seltsiga, mida oli varasemalt teinud ka Mart Saar, olles huvi rahvaviiside vastu juba tundnud varasemalt ja neid 1909.a omapead üleskirjutanud
Peterburg 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg Cyrillus Kreek õppis Peterburi Konservatooriumis ajavahemikul 19081916, sellest aastatel 1908 1911 trombooni erialal ja 1912. aastast kuni 1916. aasta detsembrini eriteooria ehk kompositsiooniklassi.Tema õppejõududeks olid algul Franz Türner ja Pjotr Volkov (tromboon), Aleksei Puzõrevski (elementaarteooria ja solfedzo), Vassili Kalafati (harmoonia) ning peale erialavahetust Jzeps Vtols ja Mihhail Tsernov (erinevad kompositsiooniained ja instrumentatsioon) ning Nikolai Tserepnin (dirigeerimine). Kaheksa ja pool aastat õpinguid andsid Kreegile kahtlemata suure hulga teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kui küsida, mis neist osutus olulisemaks temale kui heliloojale ja Eesti muusikaelu edendajale, siis kõige üldisemalt võib seda märgistada sõnaga professionaalsus. Trombooniõpingud tõid kaasa oskused, mida Kreek hiljem rakendas Haapsalus puhkpille
Talurahvas uskus, et revolutsioon heastaks selle halva, mis neile emantsipatsiooni käigus tehti, jagades aadlike, kiriku ja riigimaad nende inimeste vahel, kes nendel maadel reaalset tööd tegid. Ajutisel Valitsusel aga polnud mahti läbi viia massiivset maareformi ajal, mil riik on sõjas. Maareformi küsimuses olid veel omakorda lahkarvamused Kadetide ja Tsernovi vahel. Kadetid tahtsid, et maaomanikud saaksid neilt võetud maade vastu täielikult kompenseeritud. Tsernov - SR'ide liider ja tolleaegne põllumajandusminister - aga tahtis, et maad saaksid nendel tööd teinutele jagatud korrapäraselt, läbi spetsiaalsete komiteede. Vaatega, et Asutav Kogu otsustaks selle küsimuse, sättis Ajutine Valitsus siis üles bürokraatliku maade komiteede struktuuri, mis pidi siis vägagi 31 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 126
tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
vaenutegevus. Zigitekid ja nendega liitunud bokensiid tungivad kallale Kunanbai vennale Maibassarile ja peksavad ta vaesomaks. Puhkeb Mussakuli lahing, mis kestab kolm päeva. Kunabai oli võitmas, kui zigiteki sugukonnal õnnestus sõjakavalus ligiaetava kaamelikarja väljamängimine abiväena (Mamai hõimuna), mis Kunabai irgizbaid põgenema ajas. Kuna hõimude omavaheline sõdimine oli keelatud, andis ametinik Tsernov andis asjale ametliku käigu. Ent Kunanbail õnnestus major Sergeilt süüasja eeluurimise dokumendid kätte saada ja ära põletada ning protsessi ei algatatudki. Agaa sultani nimetusest ei võinud ta siiski enam unistadagi. Abai ja võim. Oma inimliku käitumisega Abail õnnetsub siiski hõimude suhteid parandada. Ta annab maa äravõtu tagajärjel vaesunud zigitekk Darkenbaile peavarju ja toitu, kaitseb kohtus vaesuse tõttu hobuseid röövivat zigitekk Bazaralõd
annaabi.ee 
