· Puidu keemilisel töötlemisel saadakse tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi · Tselluloosi valmistamine on ohtlik ümbritsevale looduskeskkonnale, sest tekib hulgaliselt reovett · Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku · Tselloloosivabrik Kehras · Kundasse rajatakse tehas mis hakkab vähe väärtuslikst haavapuust tootma puidumassi, mida on võimalik sarnaselt tselluloosiga kasutada mitmesuguste paberi ja papi valmistamiseks · Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks · puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad.
Tärklist leidub taime kõikides osades, eriti viljades ja mugulates. Glükogeen loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimolekulidest. Salvestub maksa- ja lihasrakkudesse ning võib vajaduse korral glükoosiks tagasi lõhustada. Tselluloos taimerakkukestadede ehitusmaterjal, kõige levinum ühend taimeriigis Kitiin ehitusmaterjal lülijalgsetel ja seenerakukestades, ehituselt sarnane tselluloosiga, sarnanedes samuti glükoosimolekulidest Inuliin Mõned süsivesikud ei ole magusad, nt tselluloos ja tärklis Süsivesikute funktsioon organismis: Ehitusmaterjal kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Energiaallikas ja varuaine tärklis(taimedes), inuliin (taimedes), glükogeen (loomades, seentes) Toiteaine- piimasuhkur imetajate piimas, taimedel tärklis idandamisel Ligimeelitav nektar
omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest
Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tselluloos (C6H10O5)n on kiulise ehitusega aine(polüsahhariid). Ta on tugev ja küllaltki kõva ning ta ei lahustu üheski tavalises lahustis. Üks tuntumaid tselluloose on puuvill, mida palju endal seljas armastavad kanda. Veel on putukate ja vähkide kõva koorik sellest valmistatud. Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kiiresti, ka hästi. Tselluloosiga puutume kokku iga päev, sest paber ja puit kuuluvad ka siia. Järgmine süsinikuühendi rühm on rasvad. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu ega märgu. Rasvad on nii loomse kui ka taimse päritoluga toidu tähtsad koostisosad. Loomsed rasvad on enamasti tahked, väljaarvatud hõlge-ja vaalarasv ja taimsed enamasti vedelad(taimeõlid). Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka
Tärklised on ehitatud -glüoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos. Ahelate hargnemiskohtade sidemed on püsivamad. Seepärast hüdrolüüsuvad ahelasidemed, eriti alates ahelate otstest, kiiremini. Lõplikult hüdrolüüsimata sega koosneb dekstriinidest. Dekstriinide molekulid on väiksemad ning võrreldes amülopektiini struktuuriga, meenutab dekstriini molekul kulunud luuakontsu. Dekstriini kasutati varem liimide valmistamiseks.
Puuvilla kasutatakse ka mittekootud kangastes. Pestakse pesumasinas kuni 90 C juures. Tselluloosist koristuslapp on poorne, mistõttu kasutakse seda pesukäsnade ja käsnalappidena. Jätab pinna märjaks. Kasutatakse näiteks klassitahvlite puhastamiseks ja valamute kuivatamiseks. Lappide puhastamine tülikas. Tehiskiust lapid imavad halvasti niiskust, kuid on kerged ja vastupidavad. Kuivavad kiiresti ja on hästi puhastatavad. Tavaliselt kasutatakse tehiskiudu siiski koos puuvillaga või tselluloosiga. Pestakse pesumasinas 40 C juures Mittekootud kangast lapid on väga laialt kasutuses. Kangas valmistatakse erinevate kiudude segamisel lateksliimiga. Tehiskummilapid on kummitaolise ainega töödeldud mittekootud kangast lapp. Kasutatakse siis kui puhastatavale pinnale ei tohi jääda vee jälgi Mikrokiudlapid on eriti peentest polüamiid ja polüesterkiududest (juuksekarvast kuni 60 korda peenemad) kootud ja mittekootud lapid. Mustus kinnitub lapile kergesti, kuna kinnitumise panda on palju
Vees väga lahustuv. Kasutatakse paksendajana ja stabiliseerijana 21) Inuliin ja oligofruktoos Lahustub soojas vees ja on leelisekindel 22) Polüvinüül pürolidoon (PVP) Üsna lahustuv vees ja orgaanilistes lahustites Moodustab lahustumatuid komplekse fenoolsete ühenditega ja seega leiab kasutamist jookide tööstuses selitajana. Pektiin · Omab tähtsat osa taime rakustruktuuris, kus koos tselluloosiga tagavad jäikuse ja püsivuse · Vesiekstraktsioon: pH 1,5-3 ning temperatuuril 60-100C · Koosneb peamiselt -D-galakturoonhappe jääkidest 14 sidemetega. Lisaks sisalduvad peaahelas ka ramnoosi jäägid. · Stabiilsus on kõige kõrgeim pH 3-4 juures. · Lahustub külmas vees, aga on lahustumatu orgaanilistes lahustites. 1) Kiiresti geelistuv pektiini tüüp - esterduste aste 72-75 %, geelistumise aeg 20-70 sek.
Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei imendu. Suur jämesool on hobustel (fermentatsioon toimub käärsooles). Jänestel, lindudel toimub fermentatsioon umbsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid
Kui proovi ruumala on väga väike (vedelikkromatograafia, harvem) või tegemist on väga keerukate segudega (gaaskromatograafia). 3) õhukesekihikromatograafia e. planaarkromatograafia sorbent on kantud õhukese kihina plaadile. Vedelik (liikuv faas) liigub mööda liikumatu faasi ristlõikepindala. Tegemist kahemõõtmelise plaadiga. Soovitatakse kasutada plaati, kuid on ka paber, nt. tavaline filterpaber. Tselluloosi kiud moodustavad liikumatu faasi ja meid huvitavad ained seostuvad tselluloosiga pikkade tärklisemolekulidega. Sõltuvalt osakese suurusest kihtkromatograafiat jaotatakse: tavaline osakeste läbimõõt 200-250 m; kõrgefektiivne osakeste läbimõõt 1-25 m. Suhteliselt laialt kasutusel, sest on odav ja lihtne kasutada. Vaja ainult plaati, hermeetiliselt suletavat klaasanumat. Kuid pole niivõrd informatiivne kui teised kromatograafid. Liikuva faasi liikumine toimub vastupidiselt raskusjõule
aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer. Mitmesugused tselluloosist erinevad polüsahhariidid on hemitselluloosid. Tselluloos on tüüpiline polüsahhariid, mis koosneb 1,4-glükosiidsidemega seotud tsüklilistest lülidest beetaD-glükopüranoosi jääkidest. Igas lülis on 3 alkohoolset OH rühma. Lülide arv tselluloosis on märksa väiksem kui puuvilla või lina puhul. Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, pundub. Puuvilla materjal omadab siidja läike, muutub vastupidavamaks ja värvub paremini. Lahustub näiteks [Cu(NH3)4](OH)2 lahuses tehiskiud, esterdamine tehissiid, nitrolakk, püssirohi jne, hüdrolüüsub tugevate hapete toimel, termiline destruktsioon üle 200 kraadi, oksüdeerub kergesti oh rühmad
Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%. Hemitselluloos sarnaneb tselluloosiga, kuid hemitselluloosi molekulid ei moodusta kiudusid. Hemitselluloos toimib rakuseintes ligniini ja tselluloosi ühendava ainena, muutes noori rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad südamikupuidu rakuseintesse ja raku-.vahemembraanidesse. Suurem osa okaspuude kaitseühenditest on fenoolid (vaigud), lehtpuudel tanniinid (parkaineid). Valgemädanik tekib nii, et puidus kasvav seeneniidistik lagundab oma ensüümidega kõiki
Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Paberis on tselluloosi polümerisatsiooniaste ligikaudu 1000. Polümerisatsiooniastme langemisel alla 400 ... 500 väheneb oluliselt paberi mehaaniline vastupidavus - paber muutub hapraks. Lisaks tselluloosile on taimsetes kiududes ka mitmeid teisi keemilisi ühendeid (hemitselluloosid ja ligniin). Mida vähem on tselluloosiga kaasnevaid aineid, seda tugevam ning vananemisele vastupidavam on tselluloosikiud ning nendest valmistatud paber. Süsiniktint Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas-Egiptuses ~2500 eKr. Tahm segati kummivaigu nõrga lahusega. Sideaineks kasutati ka härja sarvedest valmistatud liimi. Kuivatati ning vormiti väikesed ümmargused koogikesed. Kirjutamiseks kasutati roosulge. Hiina - Tint koosnes tahmast, liimainest ja aromaatsetest lisanditest
millest puit koosneb. Tselluloos – põhiühend, millest koosnevad rakuseinad; looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid, mis koosneb glükoosi jääkidest; vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud suhteliselt jäikadeks kimpudeks; see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Hemitselluloos on kõrvuti tselluloosiga peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev hargnenud ahelatega heteropolüsahhariid, mis koosneb erinevatest sahhariididest; hapete toimel muutub ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise
16. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke, elastne, kasvu võimaldav Sekundaarsein paks (ligniini kihid), kasvuvõimetud, sageli surnud rakud, moodustub vaid teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem) 17. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Rakuseinas tselluloosiga seonduv ristseoseline glükaan glükuronoarabinoksülaanid (GAX). Rakuseinad on pektiinide madala sisaldusega ja sisaldavad kaneelhappe derivaate. Esineb kõrrelistel. Venivuskasvu kiirus sõltub rakuseina plastilisusest. Ristsidemed vähendavad elastsust ja vanade rakkude kasv väheneb. 18. Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas. Kasv võib olla
Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%). Tselluloos on lineaarsete molekulidega polüsahhariid, ligniin on keerulise koostisega, palju aromaatseid tuumi sisaldav polümeer. Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised
Aeroobsetes tingimustes lagundatakse tselluloos seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust). Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t. lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete