4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid Tselluloos-polü Laktoos-di Sahharoos-di Fruktoos-mono Amülopektiin-polü Glükoos-mono Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di ja on monosahhariidid, ja on disahhariidid ja kõik millel on n need on polü. 7.Tärklise ja tselluloosi püsivus, mille mõjul katkevad sidemed ja mis jääkidest koosnevad? Tselluloos on püsivam kui tärklis. Tselluloosi sidemed katkevad tsellulaasi või tugeva happe toimel ning koosneb -glükoosi jääkidest. Tärklise sidemed katkevad amülaasi abil ning koosneb -glükoosi jääkidest. 8.Magusus Magusus kasvab järjekorras: 1. Glükoos 2. Sahharoos 3. Fruktoos 4. Aspartaam 5. Sahhariin 9.Kasutamised Glükoos- raskete haigete toitmisel meditsiinis, imikutoitudes, väärtuslik energiaallikas/toitaine. Sahharoos- toiduainetetööstuses, ravimid, konservandina.
Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu
Tärklis Sarnane Tselluloos *Taimne varuaine *Bioloogiliselt tähtsad *Taimerakukesta materjal *Toitaine kõigile *Tööstuslik tooraine *Paberi ja kiudude tootmine organismidele *Toiduainetetööstus *Etanooli tootmine *Toitaine organismidele, kes omavad tsellulaasi Sahhariidide tootmine · Sahharoos mahla eraldamine suhkrupeedist või suhkruroost mahla puhastamine aurutamine (vaakumis) · Tärklis tooraine peenestamine tärklise väljauhtumine tärklise pesemine ja kuivatamine · Tselluloos puidu peenestamine keetmine reaktiividega (Ca(HSO ) või NaOH + Na S) kõrvalainete 32 2
Selle lahustamisel eetri ja alkoholi segus tekib kolloodium. Ravib haavu. Kolloodiumi ja kampri segust toodetakse läbipaistvat plastmassi tselluloidi (kergsüttiv) --> mänguasjad, lakid, filmilint. Taimedes on tselluloos vajalik rakukestale, sellest see põhiliselt koosnebki. Tselluloosist ei saa organism praktiliselt üldse energiat, inimorganismis puuduvad ensüümid, mis lõuhustaksid tselluloosi. Mikroorganismidel on tsellulaasi ensüümid. Inimtoidus siiski vajalik, mitteseeditav tselluloos põhjustab peristaltikat, mille tõttu liigub toit läbi seedekulgla. Kasutusalad: paberitööstus > tselluloos + peenestatud puit = odav ajalehepaber kaltsud = kvaliteetne paber (rahakupüürid) paber + lühiajaline väävelhappega töötlemine = sile päragamentpaber Tselluloosi töötlemisel tekivad heitlahused, mis sisaldvad glükoosi --> kasut. Etanooli või söödapärmi valmistamiseks.
Nisujahu säilitamisel rõsketes ruumides võib jahus peale niiskumist esineda võihappekäärimist, mille tagajärjel jahu muutub mõruks. Pektiinainete käärimine. Pektiinaineid leidub puuviljades, marjades, juurviljades. Lagundab taimseid kudesid. 17 Tselluloosi lagunemine. Mõned bakterite ja hallitusseente liigid on võimelised lagundama tselluloosi. Ensüüm tsellulaasi mõjul muutub tselluloos suhkruks, selle lõhustumisel aga moodustub või- ja äädikhapet ning eritub gaasi. Tselluloosi käärimist esineb looduses laialdaselt. Toiduainetööstuses kasutatakse tselluloosi käärimist äädikhappe saamiseks tselluloosirikastest taimsetest materjalidest. 18 KOKKUVÕTE
kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab
kardinaalne osa,keskel maopõhi ehk fundus ja paremal maolukuti ehk pülooriline osa Mitmekambriline magu: Mitmekambriline magu on mäletsejatel.Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab
Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul. 3 Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel. Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks. Jagunevad: Imeduvad süsivesikud nt glükoos (ei ole vaja seedeensüümi) Seeduvad süsivesikud - sahharaas Fermenteeruvad süsivesikud - jämesooles
Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides. Allpool toodud ribade Laius märgib varies lagunemise kiirust ja rundud orgaanilise aine akumulatsiooni kiirust. Mikrofauna: bakterid
Selle koevolutsiooni tulemusena on endosümbiondi (enterobakterite) genoom äärmiselt redutseerunud (keskmiselt 640 000 ap /600 geeni samas kui enim-uuritud enterobakteri E. coli genoom on umbes 10 korda suurem). Tselluloosi lagundamine. Protistidest ja bakteritest koosnev mikrofloora ja alamad termiidid. Termiidid on võimelised lagundama lignotselluloosi (tselluloos, hemitselluloos, ligniin), kuid seda vaid tänu nende soolestiku mikrofloorale. Ka termiidid ise produtseerivad tsellulaasi kuid lõplikuks lagundamiseks on vaja kogu soole mikrofloorat, kellest protistid (ainuraksed eukarüoodid) toodavad erinevaid tsellulolüütilisi ensüüme. Lisaks esineb termiidi sooles aga ka baktereid, kellest osad elavad vabalt ja osad on seotud protistidega. Protistidel esineb nii endo kui ektosümbionte, kes täidavad erinevaid funktsioone. Protisti pinnale kinnitunud spiroheedid on võimelised protisti liigutama kuid ei ole selge, kas protistid suudavad
Ei saa kahte uurida teineteisest sõltumatult ei saagi teada, kas on mitteproduktiivne seostumine või pole (kui pole eelnevalt aimu selle kohta). Ntx pNP-tsellobioos KM on hästi väike, tugev seostumine, katalüütiline konstant väike. pNP-laktoos KM on suur, seostumine nõrgem, katalüütiline konstant ka suurem. Nende suhe on enamvähem sama. See on hea tõend selle kohta, et tsellobiosiidi puhul on väga tugev mitteproduktiivne seostumine. Tsellobioos on tsellulaasi reaktsiooni produkt, jääb seostunuks ensüümiga, seetõttu on ka mitteproduktiivne seostumine. Laktoos ei seostu ja seetõttu on ainult produktiivne seostumine vms. pNP-tsellobioosi jaoks on KM20M, teame tsellobioosi seondumiskonstanti, mis on 20-30 M. Laktoosi kohta on KM1mM. Pikal polümeeril on mitteproduktiivne seostumine harv, valdavalt produktiivne seostumine. Mitteproduktiivne seostumine on kunstliku substraadi fenomen. See on samamoodi ka proteaaside puhul, kus
annaabi.ee 
