Prevotella multiformis (fülogenees) 16S rRNA analüüs genus Prevotella Alguses arvati, et P. Denticola. Prevotella multiformis P.multiformis P.denticola P.bivia P.melaninogenica Eskuliini hüdrolüüs - + - - API 20A: Sukroos + + - + Glütserool + + - - D-tsellobioos + - - - D-rafinoos + + - + API ZYM: -galaktosidaas - - - W -galaktosidaas + W + + -fukosidaas V W + + Prevotella multiformis P. multiformis P. denticola P. bivia P. melaninogenica API An-ident
Kofaktorid- mõned ensüümid, mis sisaldavad või vajavad funktsioneerimiseks teatud aatomeid või ioone. või tsütokroomoksüdaas, katalaas, peroksüdaa. -tsütokroomoksüdaas. - süsihappe anhüdraas, alkoholdehüdrogenaas. - heksodinaas, glükoos-6-fosfataas, püruvaatkinaas. -arginaas, ribonukleotiidreduktaas. -püruvaatkinaas. -ureaas. Mo- dintrogenaas. Se- glutatioonperoksüdaas. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos, tsellobioos Lipiidid: mõiste ja jaotus. Lipiidid on rasvad ja rasvataolised ained, mis on lähedaste füsikokeemiliste omadustega (kuid võivad olla erineva keemilise struktuuriga). Lahustumatud vees, kuid hea lahustuvus orgaanilistes lahustites: benseenis, dietüüleetris, triklorometaanis jne. selle põhjuseks on hüdrofoobsete rühmade ja radikaalise esinemine kõikides lipiidides. Lipiidiid jaotatakse järgnevalt: rasvad 1,2,3-propaantriooli ja rasvhapete estrid
Mannoos Man Natsetüülglükoosamiin GlcNAc Ramnoos Rha Natsetüülmuramiinhape MurNAc Riboos Rib Muramiinhape Mur Ksüloos Xyl Natsetüülneuramiin NeuNAc hape (siaalhape) Disahhariidid Maltoos (Glc1,4Glc) Tsellobioos (Glc1,4Glc) ODgalaktopüranosüül(14)D glükopüranoos ODglükopüranosüül(12)D fruktofuranosiid Gal 1,4Glc Glc1,2Fru Laktoos on redutseeriv suhkur. Sahharoos on mitteredutseeriv suhkur Redutseerivad suhkrud sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale Mõlema monosahhariidi anomeerne süsinik
Tärklis – koosneb amüloosist [Pilt]; ja amülopektiinist [Pilt]; glükoos-alfa(14)-glükoosi polümeer; 6% hargnemisi. Glükogeen – glükoos-alfa(14)-glükoosi polümeer; 10% hargnemisi; [Pilt]. Glükoonhape e. glükonaat – glükoos, mille 1. positsioonis on aldehüüdi asemel karboksüülrühm. [Pilt]. Glükuroonhape – glükoos, kus 6. positsioon on asendunud karboksüülrühmaga. [Pilt]. NacGlc Amülaas – tärklist lagundav ensüüm. Esineb näiteks inimese süljes. Tsellobioos – glükoos-beeta(14)-glükoosi dimeer. [Pilt]. Maltoos – glükoos-alfa(14)-glükoos; dimeer. [Pilt]. Sahharoos – glükoos-alfa(12)-fruktoos; dimeer. [Pilt]. Laktoos – galaktoos-beeta(14)-glükoos; dimeer. [Pilt]. Fosfolipiid – membraanide koostises esinev diatsüülfosfoglütseraat. Koosneb kahest hüdrofoobsest membraani sisemuses paiknevast sabast ning hüdrofiilsest fosfaatrühma sisaldavast membraani pinnale ulatuvast peast
ja seetõttu võivad ka nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen, tselluloos jt). Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse OH-rühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on
surmaga. 86. Kas toodud struktuuride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? jah 87. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? Oksüdeeritud suhkrutel on otsas O ja OH 88. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüderivaatidel on ühe C küljes kaks H-d 89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)? Vaba aldehüüdrühmaga ehk poolatsetaalset otsa nim redutseerivaks otsaks. Kõik monosahhariidid on redutseerivad ehk oksüdeeritavad, sest ketorühm saab üle minna aldehüüdrühmaks. Disahhariidide puhul tuleb vaadelda tsüklilist O-d, mis ei osale glükosiidsideme tekkes. 91. Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid
katkemiseta? Konformatsioonilised isomeerid võivad teineteiseks üle minna ilma, et vahepeal oleks vajalik kovalentsete sidemete katkemine. 88. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Derivaat Hüdroksüülgrupi reduktiivsel eemaldamisel saame sahhariidi desoksüderivaadi. 89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). Laktoos Maltoos Tsellobioos (laineline tähendab, et võib olla nii kui ) või Sahharoos Veel vorme: 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)?
paarid?) a) D-glükoos ja D-mannoos (enantiomeerid) epimeerid ikka ? b) alfa-D-galaktoos ja beta-D-galaktoos (anomeerid) c) D-fruktoos ja L-fruktoos (epimeerid) enantiomeerid ? d) D-glükoos ja D-fruktoos (aldoo-ketoos paar) e) D-riboos ja D-ribuloos (aldoos-ketoos paar) 13. Põhjendage, kas suhkur on redutseeriv või mitteredutseeriv (glükosiidsideme tüüp!) a. Isomaltoos : alfa,D-glükosüül(1-->6)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! b. Tsellobioos: beta,D-glükosüül(1-->4)beta,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! c. Laktoos: beta,D-galaktosüül(1-->4)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! d. Trehhaloos: alfa,D-glükosüül(1-->1)alfa,D-glükosiid. Suhkur on mitteredutseeriv! Põhjendus: Kuna trehhaloosi jäägid on kokku ühendatud anomeerse süsinikuga kus toimuks redutseerimine. 14. Skitseerige fragment glükogeeni molekulist. Selgitage, milline on tema a) monomeerne koostis b) polümeeri struktuur c) glükosiidsideme tüüp
osalusel. Glükosiidsidet tähistatakse: Glc1-4Glc; Glc14Glc; Glc4Glc. Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Redutseeriva oligosahhariidi määrab vaba hemiatsetaalsne OH, st vaba redutseeriv ots. Sahharoos ei ole redutseeriv (taandav) suhkur. Olulisemad disahhariidid: maltoos, laktoos, sahharoos, tsellobioos, isomaltoos. 5. Polüsahhariidid e polüüsid koosnevad väga paljudest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. Funktsioonid: energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin. Struktuurne e ehituslik: tselluloos, kitiin, ksülaan, galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes. Sisaldab 2 tüüpi glükoosi polümeere, millest 10-30% on amüloos ja 70-90% amülopektiin.
86. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? Oksüdeeritud on need suhkrud, millel on.......... 87. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Teine on derivaat. Hüdroksüülgrupi eemaldamisel saame desoksüderivaadid. 88. Milline disahhariid on pildil? Laktoos Maltoos Tsellobioos(laineline tähendab et võib olla nii alfa kui ka beeta vorm) Sahharoos Sahharoos Veel vorme: 89. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur? Maltoos, redutseeriv suhkur Redutseerivad suhkrud sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osa glükosiidsideme loomisel. Anomeersel
Produktiivset liiget iseloomustab KM ja mitteproduktiivset iseloomustab K i, kui Ki väga suur, siis mitteproduktiivne liige pole väga oluline vms. Me ei saa varieerida substraati ja inhibiitorit sõltumata, sest kui lisame substraati siis 34 lisame ka ju inhibiitorit. Ei saa kahte uurida teineteisest sõltumatult ei saagi teada, kas on mitteproduktiivne seostumine või pole (kui pole eelnevalt aimu selle kohta). Ntx pNP-tsellobioos KM on hästi väike, tugev seostumine, katalüütiline konstant väike. pNP-laktoos KM on suur, seostumine nõrgem, katalüütiline konstant ka suurem. Nende suhe on enamvähem sama. See on hea tõend selle kohta, et tsellobiosiidi puhul on väga tugev mitteproduktiivne seostumine. Tsellobioos on tsellulaasi reaktsiooni produkt, jääb seostunuks ensüümiga, seetõttu on ka mitteproduktiivne seostumine. Laktoos ei seostu ja seetõttu on ainult produktiivne seostumine vms
88. Kas toodud isomeeride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? (võivad olla erinevad isomeerid) jah 89. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? (minu küsimus!:) 1 ja 3 minu arust ka, ehkki ma täpselt ei tea miks, Helene 90. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüsuhkrud on derivaadid, milles suhkru OH rühm on asendatud Hga. 91.Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). Laktoos 92. Kas pildil olev disahhariid
nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen, tselluloos jt). Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks (= taandavateks) ja mitteredutseerivateks (= mittetaanda-
annaabi.ee 
