oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, mis sundis tsaarivalitsust ning balti aadlit reforme jätkama, mis kulmineerus 1868. aastal teoorjuse keelamisega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänu talurahva seadustele võis talurahvas tunda lõpuks end vabamalt, mitte orjana. Kuigi protsess oli pikk ning raske, võib leida, et tegu on ülimalt tähtsa ajaga meie ajaloos.
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad
Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes
suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905) Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21) Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa revolutsioonini) Algas Verise Pühapäevaga (tulistati rahumeelset töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused), 1905 okt toimus ülemaailmne streik, mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut
· Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt. Veebruarirevolutsioon 1917 · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda, tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega -kiht · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks sõdivate riikide seas, samas ei suutnud aga Ajutine Valitsus poliitilist ja riigivõimu stabiliseerida
(näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik). Monarhia kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus 1917. aasta veebruaris. Vene ajalehed ülistasid seda kui veretut. Revolutsioon toimus üsna lihtsalt. Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond. Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad. Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks.
kui ka luteri usku. See, et luteri usku kritiseeriti oli Jakobsonile vastuvõtmatu, sest ta oli kirikuõpetaja. Hurt solvus, lõpuks läks Peterburi. Kuigi Hurt ja Jakobson olid ühe asja eest väljas, siis selle saavutamise viisis olid erineval arusaamisel. VENESTAMINE Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata. 1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein. See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas:
1896. pani Hermann Postimehe toimetaja ameti, seda hakkas täitma Jaan Tõnisson. Ka väike rahvas on rahvas. Impeerium andis pidevalt märku kuidagi oma nõrkusest, mis oli meile hea. 9.01.1905. Verine Pühapäev Peterburis. Sõdurite tuled suunati tsaari poole. See mõjus ka Eestisse: pidevad streigid, palju rahvakoosolekuid, palju palvekirju, nääklemisi mentidega. Ajalehed hakkasid oma programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust "raputada". 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17.Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja teise Uudise toetajad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Paraku tekkis kohe ka lõhe. Selle vältimiseks kutsuti kokku 27.11 Rahvaasemike koosolek, kokku tuli 800 saadikut. Venestamist nõrgendati. Lõpuks sekkus valitsus ja hakati vahistama
vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk toimus Eduard Vilde romaani järgi 2. juunil 1858. aastal Mahtra sõjas. Rahutuste üldkäik ja ulatus olid sarnased paljudele eelnenud "sõdadele". (Hoolimata sellest, et muistne vabadusvõitlus ja hilisemad ülestõusud ebaõnnestusid ning julmalt ja veriselt maha suruti, avaldasid need innustavat mõju järgnevatele põlvkondadele. Vabadusarmastus kandus edasi põlvest põlve). Rahutused sundisid tsaarivalitsust ja balti aadlit reforme jätkama: 1863. aastal anti välja uus passi seadus suurendati talupoegade liikumisvabadust; 1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt; 1868. aastal keelati teoorjus. Hoogsalt arenesid linnad, tööstus, kaubandus: Eesti oli asunud kapitalistliku arengu teele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude
Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Iseseisev lugemine Lugeda ise üks Tsõngõz Ajtmatovi jutustus (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Aserbaidzaani kirjandus Luule. Aserbaidzaani kirjanduselus oli 1920. aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidzaanis ära V
annaabi.ee 
