Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905
| Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses
Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli
Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast. Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I-st, poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm. Baltisaksa aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega. Keisri otsusega keelati 1806. a lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et siiani pole Eestist leitud ühtki numbrit «Tarto maa rahwa Näddali-Lehte»
sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et ,,valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad". (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril
Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et „valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad“. (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon – Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril
aastaid oli olnud: samal 1907. a. kevadel toimus ateljeekooli ruumides Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek. Uue seltsi esimeheks valiti enesestmõistetavalt asja algataja A. Laikmaa, asetäitjaks V. Päts. Näis, et võib alata mitmekesine ning sisukas tegevus, kuid paraku ainult näis.. Samaaegselt ei olnud kunstnik ka poliitikast päris kõrvale jäänud. II Riigiduuma valimistel oli ta Dvigateli töölise Paul Pärna valijamees.II Riigiduuma osutus oma koosseisult tsaarivalitsusele vastu- võetamatuks. Rahvaesindus aeti laiali, Tallinnas arreteeriti kokku üle neljakümne inimese, nende seas ka Laikmaa. Pärast kaht ja poolt nädalat kestnud eeluurimisvangistust tehti teatavaks otsus saata kunstnik sõjaseaduse kehtivusaja lõpuni Balti kubermangudest välja. Niisiis oli ateljeekooliga sedapuhku lõpp..Laikmaa tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestatav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi.
Kes mäletab Vene esimese revolutsiooni päevi Tartus, teab, mäherduse üleoleva põlgusega maha muiati nende põrunud väetikeste peale, kes tahtsid vene despotismikolossi jalult paisata. Tegelikult oli meie kodanlik rahvuslus revolutsiooni vastu, ehk küll temagi vajas hädasti teatud vabadust; sümpatiseeriti platooniliselt üksnes selle ideega ning õpetati ta teostamist "kultuuriliste abinõudega", see on, tsaarivalitsusele esitatavate palve- ja märgukirjadega... Seda meeleolu peab teadma, et taibata, miks Eesti Kirjanduse Selts, meie vaimne kese vene ajal, meie "akadeemia", endale minu teose kaudu raske pahanduse kaela tõmbas. Selts taotles iga uue aasta alul auhindu jagada eelaastal ilmunud paremate ilukirjanduslikkude toodete eest. See sündis ka 1912. a. ilukirjandusega veebruaris 1913. Hindamiskomisjoni kolmest liikmest soovitas üks "Tabamata imele" auhinda, teised kaks olid vastu
Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia. Küll aga pöördus Vene vägede sõjaõnn kiiresti ning 1915 muutus Leedu juba sõja tallermaaks ning 1915 lõpuks kaotasid Vene väed ka Vilniuse ja seega lõppes sisuliselt ka tsaarivalitsus Leedus. Sõda avaldas Leedule kurnavat mõju 500 000 kokkuvõtvaid erinevaid inimkaotusi. Küll aga andis aga uusi võimalusi rahvuslikeks liikumiseks. Peterburis asutati Leedu
Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud
Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad paaritustulemused sai suht kallilt tsaarivalitsusele maha müüa. 1917 oli mõisnike käes 58%. Virumaal isegi 71,2. Ainult Saaremaal oli 45%. Suurimad mõisad olid Pärnumaal 4261 ha maadega. Väiksemad mõisad olid Harjumaal ja Saaremaal. Eestis oli u 2200 perekonda kel oli aadlitiitel. Kõige rohkem oli eramõisaid 80,9%. 10 % olid riigimõisad, ehk kroonumõisad. Kirikutele oli 2,3% ja pankadele 2,7% ja seisulikele asutustele 2,2%. Linnadele kuulus ka u. 2%. Paljudel oli mitu mõisa. Talud 1917
annaabi.ee 
