kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15. Nimeta Cl Zoomastigophorea kuuluvad inimese parasiidid ja nende poolt tekitatud haigused a) Leishmania tropica haigus Leismanioos ehk Idamaa muhk b) Trypanosoma gambiense haigus trüpanosomiaas unitõbi c) Trypanosoma evansi haigus trüpanosomiaas surra tõbi d) Trypanosoma brucei haigus trüpanosomiaas nagana taud e) Trypanosoma equiperdum haigus trüpanosomiaas kargtaud 16. Veiste nurisünnitust põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma equiperdum b) Trypanosoma brucei c) Trichomonas vaginalis
kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15. Nimeta Cl Zoomastigophorea kuuluvad inimese parasiidid ja nende poolt tekitatud haigused a) Leishmania tropica haigus Leismanioos ehk Idamaa muhk b) Trypanosoma gambiense haigus trüpanosomiaas unitõbi c) Trypanosoma evansi haigus trüpanosomiaas surra tõbi d) Trypanosoma brucei haigus trüpanosomiaas nagana taud e) Trypanosoma equiperdum haigus trüpanosomiaas kargtaud 16. Veiste nurisünnitust põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma equiperdum b) Trypanosoma brucei c) Trichomonas vaginalis
kasutamisele. Kaasnesid pea- ja lihasvalu. Sümptomid leevendusid. 6 kuud tundis laps ennast hästi (öeldakse, et siis on inimesed hüperaktiivsed, ka seksuaalselt), seejärel tekkis pidev peavalu, treemor kätes, liikumisel vajas laps abi. Esines desorientatsioon ajas ja ruumis. Mis haigusega on tegemist? Gambia trüpanosomiaas Milline on haiguse prognoos? Hetkel hiline staadium, prognoos halb. Ravi puudumisel võib kaasneda surm (jes) Mis on tekitaja? Trypanosoma brucei gambiense/rhodiense. esimene aeglasem, teine kiirem vorm. Vektor? Tsetsekärbsed Ravi? Kuna haigus on juba sekundaarses staadiumis (neuroloogiline faas) soovitatakse kasutada melarsoprooli. Alternatiivina 1) melarsoprool + nifurtinox või 2) eflornithine. Kui tegemist oleks algstaadiumiga (hematolümfaatiline faas) siis pentamidiin gambiense vastu ja suramiin rhodesiense vastu. ÜL 5.
1| Triose-phosphate isomerase [Metallosphaera sedula DSM 5348] 55.1 3e-07 iii. Bacteria Vastus: gi|15804508|ref|NP_290548.1| triosephosphate isomerase [Escherichia coli O157:H7 EDL933] 498 2e-139 iv. Fungi Vastus: gi|50424135|ref|XP_460653.1| hypothetical protein DEHA0F07436g [Debaryomyces hansenii CBS767] 209 5e-53 v. Protozoa Vastus: gi|71662494|ref|XP_818253.1| triosephosphate isomerase [Trypanosoma cruzi strain CL Brener] 187 2e-47 vi. Taimed Vastus: gi|1351271|sp|P48496|TPIC_SPIOL Triosephosphate isomerase, chloroplast precursor (TIM) (Triose-phosphate isomerase) 211 9e-54 vii. Selgroogsed Vastus: gi|6678413|ref|NP_033441.1| triosephosphate isomerase 1 [Mus musculus] 195 2e-48 viii. Putukad Vastus: gi|22090453|emb|CAD43178.1|
transportimiseks läbi rakumembraani või näit. närvi- ja lihasrakkudes elektriliste signaalide produtseerimiseks ja edasiandmiseks. · Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. · Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. · Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: · Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
transportimiseks läbi rakumembraani või näit. närvi- ja lihasrakkudes elektriliste signaalide produtseerimiseks ja edasiandmiseks. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
48 Mükoosid võivad esineda : • kroonilise (armistumine, lümfotsüütide akumulatsioon); • granulomatoosse (muutunud epiteelirakkude kogunemine, lümfotsüüdid); • ägeda mädase põletikuna (veresoonte laienemine, plasma ekssudatsioon, leukotsüüdid). Algloomade üldiseloomustus Algloomad ehk ainuraksed ehk Protozoa'd jagunevad 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganitest: • viburloomad - Leishmania, Trypanosoma, Giardia, Trichomonas • amööbloomad - Entamoeba • eosloomad – Toxoplasma, Cryptosporidium, Isospora, Plasmodium • ripsloomad • mikrosporiidid Bifaasiline elutsükkel - kaks funktsionaalselt ja morfoloogiliselt erinevat vormi: • trofosoid - ainurakse parasiteeriv, aktiivselt kasvav ja paljunev vorm, tundlik väliskeskkonna mõjurite suhtes; • tsüst - ainurakse inaktiivne vorm, mis tekib enamasti ebasoodsates
tekke. Parasiidid jäävad fagotsüüdi sees ellu ja isegi paljunevad. Hulkraksete parasiitide puhul makrofaagid aktiveeruvad ja sekreteerivad bioaktiivseid aineid. Parasiitide kutiikula on sageli neile resistentne. Ainuraksete parasiitide vastane kaitse on nii humoraalne kui rakuline. Humoraalne - on aktuaalne kui parasiit on vabalt veres. Rakuline - siis kui parasiit on rakus sees. Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinna valke (genetic switch, Trypanosoma), kesta vahetades (Plasmodium). Malaaria vastane immuunvastus sarnaneb rakusiseste bakterite vastase immuunvastusega: Fagotsüüdid aktiveeruvad Th1 tsütokiinide (IFNgamma) abil. (Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad
moodustamine, endosomaalne membraani lõhkumine Bakterite peremeesrakkudesse fagotsüteerimise tõmbluku ja päästiku mehhanism. Tõmblukk- Bakter kinnitub invasiini abil retseptoritele, mis käivitab aktiini polümerisatsiooni ja bakter tõmmatakse sisse Päästik- mikroob süstib rakk valgud,mis käivitavad aktiini polümersiatsiooni. Mikroobist pärit translokaator valgud tekitavad translokaatori raku pinnale. NET- neutrofiil viskab välja rakuvälised lõksud mikroobidele. Trypanosoma cruzi peremeesrakku tungimise kaks erinevat teed. Lüsosoomi kaudu- kinnitub rakule, ca signaal kutsub lüsosoomid Tungib lüsosoomita rakku, tekib varane endosoom, sinna liituvad lüsosoomid Lüsosoomis sekreteeritakse poore moodustavaid valke, lüsosoomi mebraan lüüsitakse ja patogeen vabaneb Kolm viisi kuidas parasiit kaitseb end peremeesraku toime eest. Põgeneb endosoomist või fagosooist Takistatakse lüsosoomiga liitumine Ellujäämine fagolüsosoomis
· Vastavalt rakkude hulgale jagatakse ainu- ja hulkrakseteks protistideks. Viburloomad Viburloomad... ... on autotroofid või heterotroofid, nad on loomade ja taimede vaheaste. Nende hulgas on ka palju haigusetekitajaid. Koppvetikas (autotroof) Fotosünteesib Silmtäpp ja viburid. Trichomonas vaginalis heterotroof, parasiit, põhjustab trihhomonoosi. Lamblia (Giardia lamblia) ehk maksalutikas elutseb inimese peensooles ning põhjustab haigust nimega lamblioos. Trypanosoma levib tse-tsekärbestega, põhjustab unitõbe. Ripsloomad Ripsloomad... ... on keeruka ehitusega ainuraksed. Neil on püsiv kehakuju, kulgevad ripsmete abil. Elavad peamiselt magevees ja on heterotroofid. Tuntuim ripsloom on kingloom (sööb baktereid). 22 Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom Mesodinium chamaeleon peab ainurakseid vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid.
Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud. - vesiikulites: haigustekitajateks in Mycobacterium spp., Salmonella typhimurium, Yersinia pestis, Listeria spp., Legionella pneumophila, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Leishmania spp., Trypanosoma spp. ; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt. CD4 helper tüüpi, mis sekreteerivad tsütokiine ja aktiveerivad makrofaagide-sisest tapmist. Diagnostika: Kliinilisteks markeriteks on TNFα, IFNγ, IL-12, IL-1. Kui süstida TNFα põletikukoldesse (kuhu eelnevalt süstiti baktereid), on tulemuseks nekroos (Schwartzmani reaktsioon). 57. Viirusinfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus.
olla kaitstud patogeensete bakterite vastu või mitte, olenevalt sellest kui efektiivselt endofüüdid ISR-i esile kutsuvad. Endofüütsed bakterid võivad taimi kaitsta antimikroobsete ainete tootmisega. Näiteks Enterobacter sp tüvi 638 toodab antibiootilisi aineid, mille hulgas on 2-fenüületanool ja 4-hüdroksübensoaat. Mõlemad ained mõjuvad taimsetele patogeensetele seentele kasvu pärssivalt. Samuti on leitud, et 2- fenüületanool pärsib Aafrika unetõve tekitaja Trypanosoma elutegevust. Endofüütsed aktinomütseedid on tuntuimad antibiootikumide tootjad. Näiteks Streptomyces sp NRRL 3052, mis on Austraalias kasvava taime Kennedia nigriscans endofüüt, toodab munumbitsiine, mis on uue põlvkonna antibiootikum. Olemuslikult on munumbitsiin peptiid, mis koosneb treoniinist, aspartaadist, glutamaadist, valiinist ja proliinist. Varieerides aminohapete vahekordi on võimalik munumbitsiini varieerida ning varieerida ka sihtmärkorganisme, millele antibiootikum mõjub