Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud,
õnnetuste jada. Ta isa sattus suurtes võlgades oma tehingute ja laenude tõttu ning 1830 aastal Doonau suur üleujutus kaotasid nad kogu oma vara. Selmec'i lütseumis lõppes Petöffi jaoks läbikukkumisega, mille järel ta läks Pets'is ungari teatri töötama teatriteenindajana. 1839 aasta septembris astus ta Soproni'is soldatiks. 1841 aasta algul ta lõpetas arees tegevuse ning läks sandina erru. 1841 aasta suvel ühines ta Dunantul'is rändnäitlejatega ning mängis1842- 1843 erinevate truppide koosseisus Sekefehervar'is ja Kecskemet'is. Aasta hiljem tal tervis kehvenes ning pidi teatrikarjääri lõpetama ning pühendus rohkem kirjandusele. Alguses ta teenis elatist teadiste ümberkirjutamisest ja romaanide tõlkimisest ,kuid peagi hakkas ka oma luuletusi avaldama. Esimene luuletus ,mis ta avaldas oli ,,Borozo" (,,Vein''). Ta kirjutas peamiselt rahvalaulu sarnaseid luuletusi teemadel vein ,armastus, röövlid jne. Ta andis
Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning saksakeelsete etendustega, kuid 19. Sajandi lõpul mängis kaasa ka eestlasi nii kooris kui orkestris.
Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883 Muusikuna geenius, inimesena ,,tõbras" Oli helilooja, ooperi reformaator, dirigent, muusikakirjanik, libretist, muusikateoreetik
ja projektid. Koolituste ja täiendõppe korraldamine, huviharidus, humanitaarteaduste ja kultuuriloo publikatsioonide väljaandmine. Erialaliitude ja harrastusgruppide tegevus, enesetäiendamine tippsündmustel ja õpingud välismaal. Loomeinimesed ja nende mälestuse jäädvustamine. 7. Tutvustage Rahvakultuuri keskuse “Teater maale” toetusprogrammi. Toetatakse professionaalsete etendusasutuste ja truppide tegevust. Vahendeid kasutatakse väljasõiduetenduste finantsriskide maandamiseks, et hoida piletihind soodsana ja laste-, noorte teatrikülastuste toetamiseks. Rakendusasutus on Rahvakultuuri Keskus. Toetused on TEARER SUURELE VAATAJALE: “Teater tuleb külla” – täiskasvanutele suunatud etenduste korraldamisega seotud kulud väljaspool lavastuse statsionaari ja maakonnakeskust. “Tants tuleb külla” - toetus hüvitab tantsuetendusega seotid kulud väljaspool lavastuse statsionaari
1880. aastail kattis maad linnu ja külasid juba üle saja mängupaiga. Asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu ,,Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. aastatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest märgatavalt maha. Kutseliste teatrite rajamine Kutseliste truppide rajamisega 1906.aastal Tartu ,,Vanemuises" ja Tallinna ,,Estonias", 1911.aastal ka Pärnu ,,Endlas" astus eesti teater uude arengujärku. Neile üldrahvalike korjanduste toel püstitatud esinduslikud hooned said juba ise rahvuslike kultuuripüüdluste sümboleiks; ja hoonete planeerimine ,,rahvamajadena", kus toimusid ka muud avalikud üritused, kinnitas eesti kultuuri, sealhulgas teatri demokraatlikku loomust. Jätkuvalt oli
Alguses suhtus shogunaat kabuki tantsu suure umbusuga ja 1608. aastal anti välja määrusi, et kabuki keelustada nimetades seda immoraalseks. 1629. aasta viimased määrused suutsid keelustada naiste kabuki ja mida seostati mitmete skandaalidega seoses daymo isandate poolt lubatud kabuki esinemistega. Kabukis olid algselt seksuaalseid elemente ja kabukiga seostati mitmeid skandaale. Pärast prostituudide lavakeelu kehtestamist ilmus selline kabuki vorm nagu wakashu, mida esitati truppide poolt, mis koosnesid noortest poistest. Need poisid olid vanuseliselt 12. kuni 15. aastased. Shoguni Iemitsu valitsemisajal oli wakashu tema kaitse all ja ta isegi kutsus oma lõbustamiseks wakashu truppi poisse oma lossi. Wakashu truppi juhiks oli Kanzaburo. Shogun Iemitsu surmaga 1652. aastal tema võimule saanud pärija keelustas wakashi seoses sellega toimunud mitmete skandaalidega, kus näiteks isegi üks daimyo isanda naine ja wakashi truppi ühe liige tegid topeltenestappu
). Minstrelite loodud neegri karikatuuris oli tihti mõndagi sõbralikku ja hästi mõeldut. Käsikäes minstrelite teatriga tekkis ka ameerika kerge muusika helilooja. Esimesteks ameerika leviheliloojateks said Stephen Foster (1826-1864)-"Majake jõe kaldal", "Oh Susanna"; Daniel Emmet (1815-1904)-"Dixie";ja mustanahaline James Bland (1854-1911)-"Viige mind tagasi Virginiasse".Paljudeminstrelitelauludeautorid jäid agaalatiseksteadmatuks. Nimelt kehtis pikemat aega praktika, et truppide ettevõtjad hankisid laule igalt ettejuhtujalt, vahel ka võistluste teel. Autori vastu ei tundnud keegi huvi ja ettevõtjale kuulusid peale ostu kõik õigused laulu peale. Nii juhtus ka, et Stephen Foster ei söandanud end esialgu tunnistada oma laulude autoriks. M uusikainstrum entidest väärivad tähelepanu viiul ja bandzo. V iiulil kasutati om apärast mängutehnikat-pilli ei hoitud õlal, vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga. Minstrelite
1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn seflus. Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal: 1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter. Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti. 1948
Lääne mentaalsuskaldus kõike ratsionaliseerima (mõistuspärane lähenemine), see ratsionaalsus tungis ka kiriku teenistusse, kirikuteenistusest eraldati oluliseim (armulaud) osa, pandi eraldi seisvasse kohta mida teha ülejäänud teenistusega? Pühade andide tarbimine oluliseim. Siin tulebki appi mäng teatraliseerimise võte, tekib teater kiriku raames. Sealt läkski see mehhanism tööle, see viis proffesionaalsete näitlejate ja truppide tekkimiseni. Tekivad näitlejate tsunftid. Tekib loomulik tsunftidesse lülitumine. Mängijad ühinevad tsunfti, gildi, vennaskonda jne. Kui ühinevad mängijad, siis peavad ka vaatajad saama mingi kindla staatuse. Religiooni ühisnimetaja all toimusid need usulised vaatemängud. Pilt muutus kui näitlejate professionaalsed ühendused hakkasid mängima ilmalikku repertuaari. Lääne inimese jaoks kirik ja teater jäid pikaks ajaks ühise nimetaja alla
Vana olemine oli karnevali jaoks kuritegu. Pantalone oli vana ihne peremees. Karnevalis võidab alati noor lõbus teener teeb peremehe naerualuseks. Kõik see toimus publiku sees. Publiku reaktsioon käis asja sisse otsekontakt vaatajaga. Näeme, kuidas karnevalil kujuneb välja väljakuteater. Näitlejakool kogemuse edasi andmine vanemate näitlejate hoole all. Sellel näitlejakoolil puudus dramaturgia ja lava ehk teatrihoone. See takistaski stabiilsete truppide väljakujunemist. Väikese koosseisu tõttu ei saanud loota ka suurematele sissetulekutele. Oli tarvis repertuaari suuri täismahulisi näidendeid. Väljakunäitlejad ei teadnud, mida kujutab endast täismahuline näidend, tundsid stseene. Tekkis uus näitlejatüüp, kes oli professionaalne ja orienteerus antiikkirjanduses. Paljud commedia dell'arte näitlejad muutusid antiigilegendideks. Itaalia 16. sajandi lõpul oli alla käinud, algas ajude
annaabi.ee 
