Rollid telesarjades: "Kelgukoerad" (2006–2009) "Ühikarotid„ "Kalevipojad" (2011) "Alpimaja" (2012) "Waba Riik" (1997) "V.E.R.I." (1994–1996) Mänginud telelavastustes: "Trimalhio pidu" (1996) "Nukumaja ehk Norbert" (1999) Osalenud kuuldemängudes: "Kaval Ants ja Vanapagan" (1992) "Rännukutse" (2001) "Heailmadraakon" Preemiad: 2000 Eesti teatri aastaauhind ansamblipreemia lavastuse "Aristokraadid" trupile 2001Eesti vene kogukonna ja fondi Rõõmukuulutus aastapreemia "Eraku ja Kuuevarbalise" trupile 2011 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Jaan Mõtus "Pulmades", Ichiro "Õitsengus", Toomas
osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose Seventy four, millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailma muusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60.
Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks. Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta
Palve rahuldati ja vapp omistati tema isale kui suguvõsa vanimale mehele. Ootamatult suri aga 11-aastane poeg Hamnet. 1599.a. suvel panid kõik trupi näitlejad ja omanikud raha kokku, et viia ellu plaan uue teatrihoone ehitamiseks. ,,Teatri" asemel ,,Gloobus". ,,Gloobusest" sai linna suurim ja parim teater. 1601 suri Shakespeare'i isa. 1603 suri kuninganna Elisabeth. Troonile pääses edevam James I kel puudus edukaks riigijuhtimiseks vajalik tarkus. Aga ta armastas teatrit. Trupile, kuhu kuulus Shakespeare, omistati kõrgeim au: nimi ,,Tema Kõrguse teenrid". 1603 puhkes katkuepideemia ja teater suleti. Ühiskondlikud olud olid teravnenud, rahva rahulolematus suruti maha vägivallaga. Shakespeare oli oma endise elurõõmu kaotanud. Sajandi algusest kuni 1607 kirjutas ta peamiselt tragöödiaid. 1608 suri Shakespeare'i ema. 48-aastasena (1612) otsustas Shakespeare millegipärast teatrist lahkuda. Kindlaid põhjuseid pole teada
Krahvinna Thun, nähes ühte Haydni kompositsioonidest, palkas ta enda laulmis ja klahvistiku õpetajaks. 1756. aastal palkas parun Carl Josef Fürnberg Haydeni enda suvemõisa Weinzierli, kus helilooja kirjutas enda esimese keelpillikvarteti. Hiljem Fürnberg soovitas Haydenit Krahv Morzinile, kellest 1757. aastal sai Haydeni esimene täiskohaga tööandja. Haydn töötas Krahv Morzini juures dirigendina. Ta juhatas õukonna väikest orkestrit ja kirjutas oma esimesi sümfooniaid selle trupile. 1760. aastal abiellus ta Maria Kelleriga, kelle õesse, Theresesse oli Haydn kunagi armunud olnud. Haydneli abielu oli õnnetu. Selle aja seadused ei võimaldanud lahutust ning Haydn ja Maria ei saanud lapsi. Mõlematel olid armukesed. Krahv Morzinil tekkisid rahalise probleemid mille tõttu ta oli sunnitud lahti laksma enda muusikalise koosseisu. Mõne aja pärast pakuti Haydnelile sarnast tööd asekapellmeistrina Esterhazy perekonnas, mis oli üks jõukamaid ja tähtsamaid Austria
ja vahemänge, kirjutada muusikat õukonda külastavatele rändteatritruppidele. Aastail 1780-1790 Eszterházy õukonnas lavastatud 1038 ooperit (sealhulgas 67 esietendust) annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel perioodil. Tema töö kvaliteedile annab hinnangu keisrinna Maria Theresia 1773. aastal öeldud kuulus lause: "Kui tahan head ooperit kuulata, siis lähen Eszterházasse." Suur osa Haydni enam kui 20 lavateosest ongi loodud Eszterháza trupile. 1768. aastal avati uus ooperimaja Haydni ooperiga Lo speziale (Apteeker). Järgmise kümnendi jooksul valmis heliloojal igal aastal vähemalt üks lavateos Eszterházyde vürstliku seltskonna meelelahutuseks. Haydni koomilise ooperi Il mondo della luna (Elu kuu peal) esiettekanne toimus 1777. aastal Eszterházas krahv Esterházy ja krahvinna Weissenwolfi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni libreto,
Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju mänguruumi. Ta tahab, et näitlejad jõuaksid ise oma tõeni ja tunnetaksid ise oma tegelaskuju. Tavaliselt ei ütle lavastaja näitlejale kindlat viisi, kuidas näitleja oma osa mängima peab või kuidas miski olema peab. Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi. 3 Koostöö kunstnikega Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua. Noormets on palju koostööd teinud Viljandi kunstniku Priit Pangsepaga ning Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega. Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine
2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades
Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos ,,Music of changes" (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos ,,HPSCHD" (1969) on 1-7'le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on ,,The Seasons" MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose ,,Seventy four", millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailmamuusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60. Pierre Boulez (1925-....) Pierre on mõjutanud kogu maailmapilti
2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades
toodi lavale uus näidend. Näitlejad said päevapalga ja etendusetasu. I näitleja 20-30 reaali päevas (päevatasu alati väiksem), II näitleja 15-18 reaali, III näitleja 8 reaali. Päevatoit oli umbes 1/3 reaali. Olid ka eraetendused particulares st siis kui trupp kutsuti õukonda vms kinnisesse ruumi, nende eest maksti 300-350 reaali. Eriti tulusad olid näitlejatele autosakraalide näitamised, kuigi neid etendati vaid kord aastas linn võis trupile maksta 6000 reaali!!! (I näitleja siis sai selles 450 reaali!, I daam kuni 600 reaali!!!). Publik oli temperamentne: võis näitleja välja vilistada, võidi loopida tomatitega vms. Publik korrigeerib seda, mida näitleja laval teeb. 6) Prantsuse teatri eellugu (müsteriaalse teatri lõpp, farss, ,,Plejaad", A. Hardy) ja klassitsismi tekkimine. Tugeva rahvusteatri tekkimiseks vaja eeldusi: stabiilsust ühiskonnas, tarvis rahu ja tugevat keskvõimu. Sellistes tingimustes tekibki teater
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tunnuseks jäi siiski moraalsete üldistuste taotlus. Tegelaste tüpiseerimine pandi kajastama kindlat karakterit, iseloomujoont. Nende põrkumisega sai teha järeldusi ühiskonna kõlbluse kohta. · Koomilise teatri kalduvus karakterkomöödia poole avaldub klassitsismis paremini kui barokis. · Moliere loobus advokaadikarjäärist; kuulsus tuli tema trupile näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" see meeldis ka monarhile. · Järgmiste etendustega vihastas vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja: ,,Tartuffe", ,,Meeste kool", ,,Naiste koo", ,,Don Juan", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Misantroop". · Peegeldas kriitiliselt kaasaja elu, lahkas inimloomust, humaanne moraal ja filosoofia: kõikjal pooldab loomulikkust ja inimlikkust.
annaabi.ee 
