Fonoloogiline trankriptsioon märgib foneeme ja eraldatakse kaldsulgudega (kaldjoontega). Rahvusvahelist foneetilist transkriptsiooni tähistatakse lühendiga IPA. Keele väikseimat hääldusüksust nimetatakse foneemiks. Foneemi tegelikke esinemisvariante eri hääldusolukordades nimetatakse allofoonideks. Eri foneemidega saab muuta tähendust, eri allofoonidega mitte. Foneemi mõiste formuleeris esimesena Jan Baudoin de Courtenay. Foneemide määratlemiseks töötas Nikolai Trubetzkoy väljadistinktiivtunnuste teooria. Kui mõni distinktiivtunnus mingil põhjusel välja lülitub, nimetatakse seda neutraliseerumiseks. Artikulatoorses fonoloogias peetakse häälduse algüksusteks terviklikke hääldusliigutusi. Konsonante liigitatakse kahel alusel: moodustuskoha järgi ja moodustusviisi järgi. Külghäälikuid ehk lateraale iseloomustab õhu väljavool üle keelekülgede. Eesti häälikutest kuulub nende hulka l.
Tegelikkuses tuleb keelekirjelduses häälikuperede ehk foneemide märkimiseks mingisugust eeskuju kasutada, milleks on 2 võimalust- esiteks võib kasutada kõige ulatuslikumat distributsiooni omavat, mille kohta kasutatakse nimetust peaallofoon ehk foneeminorm. Teine võimalus on käsitleda foneemi ehituskuju probleemi pelgalt nimetamise küsimusena. * foneemid funktsionaalsete üksustena N. S. Trubetzkoy ja tema õpilased on loonud foneemiteooria, mille järgi foneemi määratlemisel tuleb arvesse võtta vaid selle distinktiivne sisu, s.o need fonoloogilised tunnused, mille suhtes see foneem on opositsioonis teiste foneemidega. Tähelepanu keskmes ei ole mitte foneemid kui segmendid, vaid foneemid kui distinktiivtunnuste kimbud. Kui üks tunnus on mingi foneemi seisukohast liiane, ei võeta seda foneemi kvaliteedi määratlemisel arvesse. Allofooniareeglid
- keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va 7 sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama kontrast neutraliseerub saksa keeles sõna lõpus).
vajadusest eristada diakrooniat a sünkrooniat ja oskust intuitiivselt tabada õigeid analüüsikriteeriume nt vältis ta psühholoogia sissetoomist keeleteadusesse. Temast ei jäänud järele palju töid ent siiski rajas ta tähelepanuväärse lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud. 47. Praha funktsionalism Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N. Trubetzkoy, V.Mathesius, N. Trnka, B. Havranek, J. Mukaronsky. Põhiideed: *keel on funkts. süsteem, st. väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki *iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja teleoloogilisest vaatepunktidest *fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed. 4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri järgi): 1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri
Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja) Nikolai Trubetzkoy Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon Northrop Frye - arhetüübid Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (19151980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval
(3) Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja). Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja (foneem eristab tähendust);Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon; Northrop Frye arhetüübid; Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (19151980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on
Praha lingvistikaring - lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt, Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja), Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja (foneem eristab tähendust);Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon; Northrop Frye arhetüübid; Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (1915 1980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval semiootikal), ent muutuvad
- keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama kontrast neutraliseerub saksa keeles sõna lõpus). Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli
8.45 rong Genf-Pariis on sama ka siis, kui kogu koosseis ja töötajad ära vahetatakse. • Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. (asendada pudelikorgiga nt) • Keeles on absoluutset arbitraarsust ja suhtelist arbitraarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. kaks on absoluutselt arbitraarne, kakskümmend kaks ainult suhteliselt. Praha fonoloogiline koolkond • Saussure’ i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. • Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius; eelkõige slavistid. • Häälikud kuuluvad parole’i, foneemid langue’i. • Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena (eristused!). Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks ingl. helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand).
annaabi.ee 
