pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 oC: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Äärmustemperatuuride mõju metsale: Eesti looduslikult kasvavad metsapuuliigid on enamasti külmakindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest.
Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. f) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega II - keskmise soojanõudlikkusega e. külmakindlad III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid V - Troopikaliigid Metsa mõju õhu- ja mullatemperatuurile: Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida
langust kuni -500 C ja isegi madalamale (nt hall lepp harilik kuusk ja mänd) II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher) III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök) IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu) V Troopikaliigid. 7. Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See
• vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4. külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu) 5. troopikaliigid Temp poolt põhjustatavad kahjustused: • külmumine talvel – peam võõrpuuliigid. Alla 40°C võivad kannatada saar, tamm. Oluline on eelneva suve ilmastik. • Külmalõhed- tingitud temp kõikumisest varakevadel. Tekivad peam lehtpuudel: tammel, saarel, jalakal, vahhtral, haaval • hiliskülmakahjustused- Eesti metsakasvatuses kõige olulisemad, levinumad. Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp
langust kuni -35C (harilik pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu). III – soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25C (har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök). IV – väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15C (ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid). V – troopikaliigid. Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Talvekindlus oleneb liigi omadustest, taime vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežiimist ning mulla omadustest. Talvekindluse
III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega liigid,taluvad temp. langust kuni –25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 o C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, h pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. o V – külmapõlgavad e. troopikaliigid, taluvad temp. + 5…-5 C. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada. 86. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja
o C: h pihlakas, h toomingas, sanglepp, h tamm, h pärn, h vaher, h saar, h jalakas ja künnapuu, sarapuu, h elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega liigid,taluvad temp. langust kuni 25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni 15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, h pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. V külmapõlgavad e. troopikaliigid, taluvad temp. + 5...-5 oC. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada. 86. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral
tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 kraadi: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 kraadi: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale: Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0 kraadi) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja
külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest
elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad (alla 0º C) vegetatsiooniperioodil ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Meie metsi moodustavad puuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja
annaabi.ee 
