aktiivne protrombiin. Viimane seob kaltsiumi ja kompleks protrombiin-kaltsium seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise. * Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. * Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks.
Hüübimisfaktorite (nt trombiin) eelühendid aktiveeritakse vitamiin K sõltuva karboksülaasi toimel: esmalt sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel vitamiin K sõltuva karboksülaasiga (tekivad - karboksüglutamüüljäägid)tekib aktiivne protrombiin. Viimane seob kaltsiumi ja kompleks protrombiin-kaltsium seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise. · Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. · Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Vitamiin K normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid:
Keskseks vitameeriks on K2. Varud ammenduvad kiiresti!!! Biofunktsioonid: 1. Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri hüübib) 2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast · Defitsiidi teke reaalne pikemaajalise antibiootikumravi korral · Kestev rasvavaene toit, pankrease düsfunktsionaalsus, sapiteede haigused, peensoole limaskesta atroofia · Vastsündinul tekib kergest (vastsündinute hemorraagia), sest:
kahjustuse tekkel paljastub kollageen. Kahjustatud kudedest vabanevad faktorid aktiveerivad välimise süsteemi. Sisemine - kontaktist algav hüübimisrada Välimine – koefaktorist algav hüübimisrada Välimine hüübimisrada toimib palju kiiremini. Tõsise vigatsuse korral algab välimine hüübimisrada 15 sekundiga. Sisemise raja korral võtab see 1-6 minutit aega. Sisemise hüübimisraja ülesanne on pigem hüübimise hoidmine. Mõlema süsteemi mõjul muutub protrombiin trombiiniks. Hüübimishäired: • Liialt aktiivne hemostaas = trombid ja trombembooliad Tromboos on veresoone valendiku ummistumine hüübega, mille tagajärjel jäävad koed hapnikuta. • Puudulik hemostaas = kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud Nt hemofiilia. A tüübil on verehüübefaktori VIII puudus või puudulikkus. Sellisedon 80-85% hemofiiliatest. 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe
Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid:
(Bidderi Venemaale siirdunud õpilaste (Walther, Ovsjannikov, Jakubovits) kaudu levisid Bidderi koolkonna meetodid vene teaduses ning olid suureks abiks Ivan Pavlovi (1849-1936) teooriate (tingitud refleksid) sünnis.) Bidderi õpilane (õppis aasta ka C. Ludwigi juures) Alexander Schmidt (1831-1894) läks ajalukku kui verehüübimise fermentatiivse teooria rajaja. Tema kirjutised vastaval teemal hakkasid ilmuma 1861. 1872. aastal eraldas Schmidt verest fibriinelemendi, mille nimetas trombiiniks. Lõpliku kuju võttis teooria 1892. aastal ilmunud monograafias Õpetus verest. Kuigi asjassepuutuvaid termineid on aja jooksul ümber- ja jälle tagasi muudetud, kehtib teooria oma põhiprintsiipide kohaselt siiani.8 Tartu füsioloogiakoolkond oli oluline veel seetõttu, et toetas nii mõnegi muu teadusharu (farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia) arengut Tartus. Nüüd mõned valdkonnad, mille arengusse füsioloogia viimase saja ja enama aasta jooksul on
Aktiivne IX faktor koos Ca,fosfolipiidide ning aktiivse VIII faktoriga aktiveerivad X faktori. Kõik faktorid esinevad veres. Välimise tee:vigastatud koest pärit fofolipiidid ja Ca-ioonid aktiveerivad VII faktori. VII faktorkoos koe tromboplastiini (III faktori) Ca ja fosfolipiididega muudab aktiivseks X faktori. Seesmise kui välimise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor koos fosfolipiidide,Ca, ja aktiveeritud V faktoriga (aktseleraatorglobuliiniga) põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaasis tekib fibrinogeenist trombiini toimel fibriin, mis moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib punane tromb, mis suleb verevoolu. Trombiin aktiveerib fibriini stabiliseeriva XIII faktori, mis muudab lahustuva fibriini monomeeri lahustumatuks fibriini polümeeriks. Fibrinofüüsifaasis-plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas,mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist.Plasminogeeni
Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid temperatuuri langus, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. Vereloome regulatsioon, maksa ja neerude tähtsus selles, erütropoetiin. Vereloome regulatsioonis on oluline roll
aktiveerima mõnd teist süsteemi valku. Vere hüübimisel on eristatavad aktivatsiooni-, koagulatsiooni- ja fibrinolüüsifaas. Aktivatsioonifaas – muudetakse mitmete faktorite järkjärgulise aktiveerimise tulemusel toimivaks X e Stuarti- Proweri faktor. Esineb seemine ja välimine tee. Nii seesmise kui välise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor koos fosfolipiidide, Ca++ ja aktiveeritud V faktori ehk aktseleraatorglobuliiniga põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaas – fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin, mis oma pikkade molekulide tõttu moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib verehüüve ehk punane tromb. Fibrinolüüsifaas – plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas, mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist. Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor
ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid:
annaabi.ee 
