Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib ol...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE...
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti...
klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja töö kaudu posi...
aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta Talli...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile ku...
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle pi...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: atlex@atlex.ee http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus...
Lauamäng maailma riikide teemal Saaremaa Ühisgümnaasium, 9A klass Autorid: Juhendaja: Ülevaade- Meie loovtöö eesmärgiks oli teha lauamäng ja tutvuda lauamängude ajalooga. Tahtsime tutvuda ka mõnede maailmariikidega ja nende asukohtadega. Et seda teha kleepisime lauamängu aluseks maailmakaardi. Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris ning neid mängiti juba kiviajal. Ainsad, kes lauamänge ei mänginud, olid Austraalia aborigeenid ning eskimod. Küll on aga hilisemal ajal ka eskimod omandanud kasvõi veski-sarnased lauamängud. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Sissejuhatus...
Kõne alla tuleb ka küberspordi ajalugu ja hetkeseis. Selleks, et töö õnnestuks tuli koostajatel uurida infot eSpordi ja tiimide kohta ning ühendust võtta ka professionaaltasemel mängijatega. Töö aktuaalsus on tingitud sellega, et kübersport on maailmas hetkel väga kiirelt arenev, kuid samas sellest ei teata peaaegu mitte midagi. 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT Antud lõigus esitame küberspordi tutvustust tuntud arvutialase sõnaraamatu (The Tech Terms Computer Dictionary) alusel. eSport e. kübersport on üldine termin mida kasutatakse arvutimängude võistluste kirjeldamiseks. Nagu ka atleetsportlaste võistlustel, eSport´i võistluseid võib korraldada enne avalikustamist ja hiljem esitada internetis (Christensson 2012). 1.1. Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng „Tic-tac-toe“, eesti keeles „Trips-traps-trull“ loodi 1952. aastal. Mängu väljamõtlejaks oli William Higinbotham, kes oli tuumafüüsik. Higinbotham arvas, et teaduslikud näitused muutusid väga igavateks ja tüütudeks ning selle elavdamiseks lõigi ta arvutimängu. Mängu eesmärgiks oli nuppudega moodustada katkematu rida. Inimesed seisid laboratooriumis järjekordades, et mängida seda arvutimängu. Kaks inimest mängisid mängu eraldi pultidega, mis olid ühendatud analoogarvutiga ja ekraaniks kasutati ostsilloskoopi. Teine arvutimäng „Spacewar“ loodi alles 9 aastat hiljem, kuid seda mängiti juba rohkem. Mängule on ka antud tiitel – esimene mõjuvõimas arvutimäng. Need mängud olid väga algelised ning neid said mängida vaid väga vähesed inimesed, kes omasid PDP-1 arvutit. 1976. aastal hakati looma adventure game ehk seiklusmänge. Selle jaoks loodi ka uus arvuti PDP-11, mida tunti ka minicomputer ehk miniarvuti nime all. Need arvutid olid jub...
aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps -trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur...
Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene, lenda üle oaaia, karga üle kapsaaia, üle metsa vurrr! Varesele valu, kiitsakale kibu, harakale haigus, hundile umbevalu, musta linnule muu tõbi, suure rotile suur pikk pind taha! 4. Esitage näide liisusalmi kohta. A.Ussa-pussa, ussa maru, D.Üki, kaki, kommi, nommi, Sina oled mängus karu. Vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, Vanamees vaatas, püksis auk. B.Trips, traps , trull , Sina oled kull! E.Hiired kõditasid naba, Sina oled mängust vaba. C. A, b, c, Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! F.Üks helevalge tuvi Lendas üle Inglismaa Inglismaa oli lukku pandud Lukuvõti katki murtud Mitu seppa peavad seda parandama Seda ütled sina väike tatinina 5. Müütide teemad. SÜNNIMÜÜDID- maailma, inimsoo, looduse tekke kohta ÕPETAVAD MÜÜDID- hea võit halva üle, kinnistavad usunorme AJALOOMÜÜDID- sõjad, rahva kangelaslikkus ISIKUMÜÜDID- tänapäeva kangelased, kultuurilise tähtsusega keskendutakse tüübile, mitte loole 6. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelu...
Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips , Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasem...
E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull “ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine. Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus – eeskuj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
