Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). • Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. • Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. • 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)" Tänan kuulamast!
Ajaloofilosoofiline sari Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne
"Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne
Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga.
Triloogia hõlmab endas romaane, kus mitmes erinevas ajajärgus esinevad samalaadsed situatsioonid ja probleemid, kuid tegevuskoht on alati erinev: London, Pariis või Kopenhaagen. 1. Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes (1970) 2. Lohe hambad (1970) 3. Kahekordne mäng (1972) Neid kolme triloogiat seostavad nn vaheraamatud on romaan ,,Imede saar" (1966) ja novellikogu ,,Sigtuna väravad" (1968). Maire Liivamets arvab, et Ristikivi triloogiate aines võimaldab teha järelduse, et autor jälgib ajaloos pidevalt vahelduvaid võimuvariatsioone. Ta ütleb, et kõik nagu korduks, ainult nimed, aastaarvud, maad ja rahvad on teised ning vägivalla ja inimkannatuste ahelasse lükkub üha uusi ja uusi lülisid. (,,Põlev lipp võtmeteos" raamatust ,,Põlev lipp", 1990, lk 170) Hilisem pagulaskirjandus sisaldab endas filosoofilise koega lüürikakogu ,,Inimese teekond"
(1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga
Vadstena),"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor
Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene telgitaoline ruum (stseen-pilt), riidevahetus; theatron vaatajatele mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana, teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on
süüdiolemise küsimus tekib mingil moel. Kui on protsessid ja ängid, siis eksistentsiaalne mudel hakkab seostuma religioossete taustadega. R tunnetab, et ta ei saa seda ridi edasi minna. Sellised pausid annavad tulemuse, et kui me hakkame periotiseerima, siis pausid hakkavad seda liigendama. I periood Tallinna triloogia, eraldi perioodi "Hingede öö", luulekogu "Inimese teekond" on samal ajal kirjutatud, III periood hakkab 60ndatel ja sisuliselt kestab surmani. Kolm triloogiat, triloogiate vahel vahetekstid. "Rooma päevik" "Põlev lipp" 1961 Esimene tsükkel ja järgnevad tsüklid hakkavad kunstiliste lahenduste poolest eristuma teineteisest. I tsüklit on sageli nimetatud kroonikate tsükliks, mingit pistmist on sellel kroonikatega "Põlev lipp", "Viimne linn", "Surmaratsanikud" vaheraamat "Imede saar" düstoopia. Üks väheseid pagulaskirj raamatuid, mis ilmus ka nõukEestis. II tsükkel on biograafiline tsükkel v mingil moel isikukeskne tsükkel 1965-1967
Ta ei mängi kaasa Eesti muinasajaloo heroiseerimises. Eesti puudumises ei tohiks kindlasti näha Eesti eitust. Loomulikult mingis mõttelises osas ta Euroopa pilti kuulub. See, kuidas ta oma ajaloolised romaanid lõpetab, pole väga tavaline Eesti kirjanduses. Ristikivi pagulasproosas hakkab kehastama kõige tähtsamat proosat või kõige esileküündivamat osa sellest. Sellist keskpunkti või keha luules ei olnud võimalik leida, kuid proosas oleks see Ristikivi. Triloogiate vahel on ka novellikogu, milles Eesti ainest tuleb. ,,Imede saar" romaan, mis mängib teatava zanrireeglistikuga. Võib-olla ka üks väheseid romaane, mille puhul võib sisse lugeda poliitilist allegooriat. ,,Rooma päevik" tegevus toimub peaasjalikult Roomas, kuid samas tundub, et Ristikivi liigub nii ajas kui ka ruumis lugejale lähemale, kui võrrelda varasemate teostega. ,,Rooma päevikud" lõppeb poole sõna pealt.
Paguluses alustas Eesti teemadel kirjutamisega, näiteks ,,Kõik, mis kunagi oli", misjärel pidas kirjutamisega pausi, vajas uut inspiratsiooni. Pärast pausi ilmub ,,Hingede öö", mida autor nimetab 'realistlikuks muinasjutuks'. See oli eesti esimene modernistlik romaan. Külvas palju segadust, sest Ristikivi oli loonud midagi täiesti erinevat. Edaspidi hakkas kirjutama ajaloolisi romaane, mille temaatika ei olnud Eestist, vaid Euroopst. Ilmuvad triloogiate kaupa. Tähelepanuväärsem romaan ,,Surmaratsanikud". Looming oli maailma suhtes salliv, sisaldas varjatud huumorit. Tegelaste psüühikale rõhku ei pane. 19. PILET F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS A. KIVIRÄHKI ELU JA LOOMING , ,,MEES, KES TEADIS USSISÕNU" Dostojevski (1821-1881) sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonda. Isa oli küll arst, kuid mitte parimal järjel. Küll aga oli ta püüdlik ning teenis tagasi aadlikutiitli (pärines vaesunud
okupeeritud ning peaks võtma sõna Eesti eest. Ristikivi ei jaganud seda ametlikku poliitikat, mis ilustas vabariigiaega, sõimas venelasi. Ta ei läinud kaasa äärmusliku isamaalisusega ning ei olnud rahul sellega, et kehtib ainult üks ja õige Eestit puudutav käsitlus. Edaspidi muutis temaatikat, pidas 8 aastat pausi. Hakkas kirjutama ajaloolisi romaane. Valmistas pettumuse pagulastele – romaanitemaatika on Euroopa ajalugu. Erinevad episoodid. Ilmuvad triloogiate kaupa. Vaheteosed. Fuugamotiiv. Iga kolmik on varasema käsitlusega. Liigub ajaloost kaugemalt kaasajale lähemale. 1961 – I triloogia: „Põlev lipp” (üksikinimene, ükskõik kui oluline ei suuda mõjutada maailma ajalugu) „Viimne linn” „Surmaratsanikud” – kirjutas suvel. Käis Vahemere ääres reisimas, mitmel puhul toimuvad sündmused seal, kus kirjanik ise ka käinud on. 1964 – „Imede saar”
annaabi.ee 
