Toiduaine E-ained Nimi Kasutusotstarve Grand Multivitamii- E414 Kummiaraabik Stabilisaator ni jook E445 Kampoli glütseroolestrid Emulgaator Rakvere Viru sink E1422 Ditärklisadipaat Pole teada E407 Karrageen Stabilisaator E301 Naatriumaskorbaat Antioksüdant E451 Trifosfaat Happesuse regulaator E621 Naatriumvesinikglutamaat Lõhna- ja maitse- tugevdaja E250 Naatriumnitrit Säilitusaine Sokolaadisüdamed E420 Sorbitool Niiskusesäilitaja E160a Karoteen Värvaine Perenaise sai E481 Naatriumlaktülaat Emulgaator
Suhkur Süsivesikud 18g Äädikas Rasvad <0,5g Keedusool (2,4%) Maitseained Toode ei sisalda säilitusaineid. SINK: Nõo sink "Aadliku eine juustuga" Koostis: Sealiha (70%) Maitsetugevdaja: Joogivesi Na-glutamaat Juust (5%) Lõhna- ja maitseained Kamar Antioksüdant: Keedusool (max. 2,6%) askorbiinhape, Na- Stabilisaator: di- ja isoaskorbaat trifosfaat Toiduvärv: karmiin Suhkur Säilitusaine: Na-nitrit 100g toote toitumisalane teave: 759kJ/181kcal Valgud 14,4g Süsivesikud 2,8g Rasvad 12,5g Tootes sisalduvad e-ained E120 Karmiin Kasutusala: Alkohoolsed joogid, karastusjoogid, supid, saiakesed, magustoidud, maiustused, kosmeetika. Omadused: Punane värvaine. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud:
Capping protsess 5' cap on spetsiaalne mRNA 5' lõpu otsa pandud nukleotiidne lõpp. Protsess on oluline, et luua küpset mRNA, mis saab astuda translatsiooni. Cappimine kindlustab mRNA stabiilsuse translatsiooni ajal (valgusünteesi protsessi ajal). See on väga reguleeritud protsess, mis toimub rakutuumas ja vaid funktsionaalne mRNA transporditakse tsütoplasmasse. Cap on guanosiinnukleotiid, mis on seotud mRNA külge 5' 5' !!! trifosfaat sidemega. Capping ensüüm seostub RNA polümeraas II fosforüülitud(3P) C-terminusega, capping ensüüm ei interakteeru polümeraas I ja III-ga ,sest neil pole C-terminust, seega capping on omane ainult mRNA'dele. 1)Üks 5' lõppfosfaatrühm lõigatakse fosfataasi poolt ära. 2) GTP lisatakse lõppfosfaadile guanolüül transferaasi poolt, kaotadest 2 fosfaatrühma GTP'lt protsessi käigus (tekib GMP). See viib 5' - 5' trifosfaat sidemele.
Koostisosad: Sealiha (44%), vesi, veiseliha (13%), kamar, lõssipulber (sh. laktoos), sool, kartulitärklis, glükoos, hüdrolüüsitud taimne proteiin, vürtsid, kirsipulber, lõhna- ja maitseained, lihavalk, maltodekstriin, starterkultuur. Lastevorst Koostisosad: Sealiha (41%), vesi, veiseliha (14%), kamar, kartulitärklis, lõssipulber (sh. laktoos), sool, stabilisaatorid (di- ja polüfosfaat), happesuse regulaator (trifosfaat), glükoos, lõhna- ja maitseained, antioksüdant (askorbiinhape (L-)), säilitusaine (naatriumnitrit). Juustuvorst Koostisosad: Sealiha (39%), vesi, veiseliha (14%), juust (8%), kamar, kartulitärklis, sool, sojavalk, glükoos, happesuse regulaator (trifosfaat), lõhna- ja 15 maitseained, antioksüdant (naatriumisoaskorbaat), suitsuaroom, toiduvärv
Sünteetiliselt valmistatud sidrunhape 4. AS Maag lihatööstus Rannarootsi lastevorst Lisaaine täpne E-kood Lisaaine funktsioon nimetus Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, E450 Difosfaat kergitusaine, sekvestrant, veesiduja E451 Trifosfaat Sekvestrant, happesuse regulaator E452 Polüfosfaat Emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja E300 Askorbiinhape Antioksüdant. Sünteetiliselt valmistatud sidrunhape 3 Kirjalik töö „Lisaained“ Hanna Seeder E250 Naatriumnitrit Säilitusaine
· Toiduvärv (E101) Riboflaviin (vitamiin B2) Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. · Soja · Hüdrolüsaat (taimse valgu) Liha snäk Parmesan cigar. · Lõhna ja maitseained · Stabilisaator ( di ja trifosfaat) Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. · Maitsetugevdajad ( Na glutamaat) · Antioksüdant( Na isoskarbaat) Kasutusala: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud:
hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr.käigus aminohapped uuesti valguks. 2. energia kaudu: D en. vabaneb, talletatakse en. rikastesse üh.(ATP), A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 2. Kirjeldage ATP molekuli ehitust, ülesandeid ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd?
aminoacylAMP + 2 phosphates. tRNA binds to aminoacylAMP. Amino acid transfers to tRNA, displacing AMP. Amino acid always is attached to adenine on 3' end of tRNA by its carboxyl group forming aminoacyltRNA. Initsiatsioon: 1. mRNA 2. Ribosoom 3. Initsiator tRNA (fMet tRNA prokarüootides) 4. 3 Initsiatsiooni faktorit (IF1, IF2, IF3) 5. Mg2+ 6. GTP (guanosiin trifosfaat) Elongatsioon: 1. Aminoatsüül tRNA seob ribosoomiga (aktiveeritud) 2. Peptiidside 3. Ribosoom uue koodoni juurde Peptiid side (peptidüül transferaas) Umbes 10 ribosoomi korraga töötab (polüsoom): Terminatsioon Release factor (RF)
V: 1. seotud ainete kaudu: AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS (nt: toiduga valgud lagundatakse aminohapeteks(D) ja A aminohapped uuesti valguks) 2. energia kaudu: D energia vabaneb, talletatakse energia rikastesse ühenditesse(ATP) , A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 3) Millistest osadest koosneb ATP molekul? Millised keemilised sidemed on molekulis olulised energia salvestamise seisukohalt? V: ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid . Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2). Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP’st ADP (2 fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis/ Energia andmine erinevateks protsessideks. 4) Millised org. ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal? Miks?
Nukleosiidid suhkruga on N Nukleotiidid nukleosiidide glükosiidse sideme kaudu monofosfaatestrid ühendatud lämmastikalus Nukleosiidide ja nukleotiidide nimetuste moodustamisel lähtutakse lämmastikaluste nimedest Adeniin (Nalus) Adenosiin (Nukleosiid) Adenosiin monofosfaat (nukleotiid, adenosiini monofosfaatester) desoksünukleosiid desoksüadenosiin difosfaat, trifosfaat adenosiin 5´difosfaat esterifitseeritud OH on 5´ positsioonis kui ei ole spetsiifiliselt näidatud Lämmastikalus nukleosiid Adeniin adenosiin Guaniin guanosiin Tsütosiin tsütidiin Tümiin tümidiin Uratsiil uridiin Lämmastikalused neelavad valgust lähisUV piirkonnas Nukleiinhapete kontsentratsiooni
Famciclovir toimib suu kaudu manustatuna. Penciclovir toimib kiiremini, tugevamalt ja kauem. 1 Cidofovir toimib viirustele, kel pole tümidiin-kinaasi, kusjuures P-rühm on asendatud fosfonometüleenrühmaga, sisuliselt fosforhappe-ester, bioisosteer, kuid vastupidav ensümaatilisele hüdrolüüsile. Nukleosiidse ravimi atsükloviiri toimemehhanismid Atsükloviir on deoksüguanosiini analoog, ning saab seetõttu DNA-ga seonduda trifosfaat-vormis. Kuna sel aga puudub suhkrujääb vastava hüdroksüülrühmaga uue sideme loomiseks, kutsub see esile ahela terminatsiooni. Teisest küljest võib atsükloviir seonduda DNA polümeraasiga ja seda inhibeerida. Antisenss- ja tubuliini inhibiitorite toimemehhanismid d(P-tio)(G-C-G-T-T-T-G-C-T-C-T-T-C-T-T-C-T-T-G-C-G) Fomvirsen on esimene DNA antisens molekul, mida on lubatud ravimina kasutada. Fosfaadist stabiilsem fosfortioaat on selle struktuuris, suurendamaks selle stabiilsust.
* Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos. -) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse. * ATP Adenosiid trifosfaat = universaalne energia üleviija. * Aeroobne protsessid, mis toimuvad hapniku juuresolekul. * Anaeroobne ilma hapnikuta protsessid. Glükolüüs * Glükoosi täielik oksüdatsioon kosneb kolmest etappist: -) Glükolüüs glükoosi esmane lagunedamine, mis toimub tsütoplasmavõrgustikus. *) Glükolüüsi järel tekib püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 2 ATP'd. anaeroobse puhul toimub edasi fermentatsioon ehk käärimine ja tekib piimhape (kui
käigushoidmiseks organismis. Selleks on võimelised kahte tüüpi biomolekulid: (1) taandatud koensüümid (NADH, NADPH, - FADH2) kui kõrge e ülekandepotsensiaaliga ühendid ja (2) energiarikkad fosfaadid, mille hüdrolüüsi vabaenergia muut on suurem kui -25 kJ/mol. Makroergilised biomolekulid on lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid Adenosiin-5'-trifosfaat ATP on vahetu energia ülekande vahend. PEP + H2O Püruvaat + Pi; ADP + Pi ATP + H2O, ehk PEP + ADP Püruvaat + ATP. G=-23 kJ/mol. Suur hüdrolüüsi vabaenergia muut on võimalik tänu (1) reaktandi destabiliseerimisele ATP struktuur elektrostaatiliste tõukejõudude tõttu osalise positiivse laenguga ATP trifosfaatahel sisaldab 2 fosfori aatomite vahel. (2) produktide stabiliseerimisele fosfoanhüdriidsidet, mille
ehituskivideks organismile vajalike keeruliste ühendite sünteesil. Süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabaneb energiat 16…17 kJ/g, rasvade oksüdatsioonil 37…40 kJ/g. Organismi energiavarudest moodustavad rasvad 20…25%, valgud 15…20% ja süsivesikud ~60%. Toiduainete keemiline energia muundatakse osaliselt soojuseks, osaliselt teiste ühendite keemiliseks energiaks — sünteesitakse uued energiarikkad ühendid, nt: adenosiin-5’-trifosfaat (ATP) kreatiinfosfaat fosfoenoolpüroviinamarihape Neist kõige tähtsam — ATP. Sünteesitakse rakus, ta on rakus asetsev energiaakumulaator. Väga mobiilne energiaallikas, mille hüdrolüüsil vabanenud energiat saab organism iga hetk kasutada. Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol? Energeetiliselt oleks kasulikum kasutada otse toiduainete oksüdatsioonil vabanevat energiat. Aga see tähendaks, et kogu aeg peaks sööma. ATP struktuur:
Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. ATPd sünteesitakse rakuhingamisel (max 38 molekuli ATPd) või fotosünteesi käigus. 1 mooli ATP lagunemisel (reageerib veega, sidemed katkevad) vabaneb 30,5 kJ energiat. GTP ehk guanosiin-5'-trifosfaat, koosneb guaniinist, riboosist ja kolmsest fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. Nukleotiidide järjestusühendust nukleiinhappes nimetatakse nukleotiidisekventsiks. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA)
o 3.4 Mahajääv ahel o 3.5 Regulatsioon 3.5.1 Eukarüoodid 3.5.2 Bakterid o 3.6 Terminatsioon · 4 Viited DNA struktuur DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest, mille lämmastikalusteks on adeniin, tsütosiin, guaniin ning tümiin. Nukleotiid on mono-, di-, või trifosfaat-desoksüribonukleosiid: see on desoksüriboos-suhkur, millele on kinnitunud üks, kaks või kolm fosfaatrühma. Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fosfodiestersidemed ning seeläbi moodustub DNA kaksikheeliksi fosfaat-desoksüriboos selgroog (aluspaarid on sissepoole suunatud). Nukleotiidid on kahe ahela vahel seotud aluspaaridest tulevate vesiniksidemetega. Adeniin paardub tümiiniga ning tsütosiin guaniiniga. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur
5. Algmaterjaliks. Näiteks glükoos, sattudes erinevatele ainevahetusradadele (glükolüüs, tsitraaditsükkel, pentoosfosfaaditsükkel) annab palju vaheühendeid, mida kasutatakse aminohapete, rasvhapete, nukleotiidide ja teiste ainete sünteesimiseks. ATP Adenosiintrifosfaat Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigirakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. *Membraan on fosfolipiidne kaksikkiht *Steroidid- iseloomustab see, et kuuluvad lipiidide klassi Kolesterool-
lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (fosfatidüülseriin eksponeerub plasmamembraani eksoplasmaatilisele poolele, rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. Apoptoosi tuvastamine 1. DNA ahelate katkemise tuvastamine terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi (TdT) abil, nn. TUNEL meetod. See ensüüm lisab DNA-s olevate nukleiinhapete 3’-OH otstesse dUTP-d (deoksüuridiin trifosfaat). 2. Apoptootilistel rakkudel paikneb fosfatidüülseriin plasmamembraani tsütosooli poolselt küljelt rakuvälisele poolele. Fosfatidüülseriiniga seostub anneksiin. 3. DNA fragmentide tuvastamine geel-elektroforeesi abil. 27. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted DNA metüleerimine ja geenide vaigistamine, pluri-, multipotentsed tüvirakud ning embrüonaalsed tüvirakud). Indutseeritud pluripotentsed tüvirakud.
Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel DNA sünteesitakse – DNA alusel, RNA alusel; rekombinatsiooni, reparatsiooni alusel Kitsas mõiste – DNA süntees Laiem mõiste – RNA praimeri süntees, DNA ja kromosoomi struktuuri muutused, replikatsiooni regulatsioon 2. Transkriptsioon – mahakirjutamine RNA süntees DNA matriitsi alusel. RNA sünteesi regulatsioon on geeni aktiivsuse regulaatori põhiline tase!
annaabi.ee 
