lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE
Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. . Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40..240mm Liigitatakse: Tehnoloogiline, Ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Killustiku Killustiku tootmiseks kasutatakse ehituslubjakivi. Paetuhk saadakse tehnoloogilisest lubjakivist. Dolomiidid: Leidub Lääne-Eestis ja eriti saartel. Sarnaneb lubjakiviga, hästi töödeldav, eriti niiskelt. Kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistlusel. Sees põrandateks, treppideks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse ka väga keeruka kujuga detaile Põlevkivi tuhk ja killustik: Põlevkivi tuhk on põlevkivi kaevandamisest tekkiv aheraine. Põlevkivi on settekivim. Põlevkivi tuhka kasutatakse mass-stabiliseerimiseks. Väärtuslik sideaine. Vastupidavuse parendamiseks. Põlevkivi killustik: töötavate kaevanduste (Viru, Estonia) jäätmeid töödeldakse osaliselt killustikuks. Tootmise eripärad: Tootmisest üle jäävad sõelmed 0/4, 0/8, 0/10, 0/20
Kihtide paksus 40 240 mm. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse suurem osa kaevandatud lubjakivist killustiku tootmiseks. Puhtamaid lubjakive kasutatakse lubja põletamiseks. Ka tsemendi üheks tooraineks on lubjakivi. Veel tehakse lubjakivist kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemeid). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruuni varjundiga. 4. moondekivimid on tekkinud teiste kivimite lagunemisel ja nende ümber kristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Nt marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiidist
tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm 2. *Dolomiiti leidub kõige rohkem Lääne-Eestis ja eriti saartel (Saaremaal Kaarma karjäär). Dolomiit sarnaneb lubjakiviga. Ta on hästi töödeldav, eriti niiskelt. Dolomiidi tehnilised omadused on enam-vähem võrreldavad keskmiste lubjakividega. Dolomiiti kasutatakse -kõige rohkem hoonete välisviimistluses -Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. -Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.MOONDEKIVIMID Moondekivimid kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Kivimi keemiline koostis jääb muutumatuks, muutuvad struktuur ja omadused. *Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest
Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Kasutuskohad: Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit (kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile) , kips. 15. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). - Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad (jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega)
trepiastmeid jne 10 Dolomiiti leidub kõige rohkem Lääne-Eestis ja saartel (Saaremaal Kaarma karjäär). Dolomiit sarnaneb lubjakiviga, on hästitöödeldav, eriti niiskelt. Dolomiidi tehnilised omadused on enamvähem võrreldavad keskmiste lubjakividega. Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Murdmine toimub hüdro- või löök-kiilumisega
valmistamisel jne. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Lubjakivi kasutatakse müürikivina, killustiku tootmiseks, lubja põletamiseks (puhtamaid lubjakive), tsemendi üheks tooraineks, kõnniteeplaatide ja trepiastmete valmistamiseks. Dolomiiti kasutatakse hoonete välisviimistluses, sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks, ning ka treitud esemeteks. 15. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: 1. mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega 2
3.1.2.1.2 Dolomiiti leidub kõige rohkem Lääne-Eestis ja eriti saartel (Saaremaal Kaarma karjäär). Dolomiit 12 sarnaneb lubjakiviga. Ta on hästi töödeldav, eriti niiskelt. Dolomiidi tehnilised omadused on enamvähem võrreldavad keskmiste lubjakividega. Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse
Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva-ning lubjakivides. Kaltsiiton lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiiton samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips onväga pehme mineraal. Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile. Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehnoloogiline lubjakivi-kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises
Dolomiit. Kõige rohkem leidub seda Lääne-Eestis ja saartel. Tuntum kaevandamiskoht on Saaremaal Kaarma karjäär. Dolomiit sarnaneb lubjakiviga, ta on hästi töödeldav (eriti niiskes olekus). Hea töödeldavuse tõttu treitakse dolomiidist väga keeruka kujuga detaile. Dolomiit on enamasti hall, mõnikord ka sinaka või pruunika varjundiga. Dolomiiti kasutatakse kõige enam hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. 59 5.5. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Gneiss. See on moondunud graniit. Eestis esineb gneissi-rahne. Kasutatakse gneissi nagu graniitigi. Marmor. Marmor on tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Ta on: kristallilise ehitusega, hästi poleeritav,
oli ja ööd kui päevad orelite ning kellade helinast kajas, asetses ikka mingi maa-alune kirik, madal, pime, salapärane, akendeta ja tumm. Vahel asusid seal ka hauad. Lossi või kindluse all oli vangikamber, vahel ka hauakamber, vahel mõlemad koos. Neil võimsail ehitustel, mille saamist ja kasvamist me juba mujal oleme seletanud, polnud mitte lihtsad alusmüürid, vaid niiöelda juured, mis okstena maa all hargnesid kambriteks, käikudeks, treppideks, just niisamuti kui üleval. 308 Kirikud, lossid ja kindlused olid niisiis poolest saadik maa sees. Hoone keldriruumid moodustasid ise teise hoone, kus ülesmineku asemel alla mindi, see ajas oma maa-alused korrused pealmise korruse massi all harali nagu metsad ja mäed, mis järve peegeldavas vees kalda metsi ja mägesid kajastavad. Saint-Antoine'i kindluses, Justiitspalees ja Louvre'is olid maa-alused ehitused vangikodadeks
annaabi.ee 
