....................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad......................................................................................................lk4 Kaisma terviserada............................................................................................................................lk5 Kihnu saar..........................................................................................................................................lk5 Pärnu muul..............................................................................
• Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032 Kabli linnujaam
Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki
Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe 3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme Laagripaigad: 1. Nigula lka keskus Vanajärvel 2. Jõulumäe Tervisekeskus www.joulumae.ee 7 1.2. Rattaretke korraldus
Ettetellimisel lõuna- ja õhtusöök Saunad ja kümblustünnid Suur välibassein Rannavolle plats, grillinurgad, kiik Suur hooldatud territoorium Lisaks kuulub Ojako Eesti Maaturismi(MTÜ Eesti Maaturism on suurim maapiirkonna turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon Eestis), on osa Romantilisest Rannateest(on teekond, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni Läti piiri ääres. Teekond põikab ka erilise hõnguga Kihnu saarele ning salapärasesse, iidseid aegu mäletavasse, sügavate metsade ja soodega sisemaa paikadesse. Siin leiab teadlik ja tähelepanelik silm märke Läänemere unustatud rannajoonest. 1.2.Ettevõtte struktuur Töötajad on seal praktikandid ja suvehooaja töötajad ning 7 täiskohaga töölist(kokk, neli teenindajat ja kaks töömeest).
ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel. Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga hõredalt asustatud. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad. 1.6 Taimestik Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus-
Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944 sõjapõgenike hooldajaõpetaja, 1944--45 Laiuse koguduse ajutine õpetaja asetäitja, (1945--51 Venemaa vangilaagrid, 1951--55 asumine Suhhobuzinski rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena), 1969--95 Saarde kog õpetaja, 1974--75 Häädemeeste ja Treimani kog-te hooldajaõpetaja. 1937-- Tartu Ülikooli usuteaduskond (süstemaatiline usuteaduse ja eetika lek- tor), 1938--39 Tartu Ülikooli dotsentide ja õppeülesandetäitjate esindaja 41 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html 23 teaduskonnakogus, 1938--39 Ülikooli Nõukogu usuteaduskonna esindaja, 1943--45 Usuteaduse Instituudi süstemaatika õppejõud, 1956--95 Usuteaduse
Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu, Treimani ja Kadaka ojad. 2.2 Lähteandmed Baaskaardilehel nr. 6342 on lähtepunktideks määratud 3 riikliku põhivõrgu II klassi punkti. Punktide nimetused ja numbrid ühes nende koordinaatidega, geodeetiliste ning absoluutsete kõrgustega on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1.Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised ja absoluutsed kõrgused Punkti nimi Punkti nr. X (m) Y (m) h (m) H (m)
47 4.29 0.4 4 FPO Lohusalu 4 3.84 0.37 6 GNS Tilgu 4.16 3.99 0.32 6 FPO Miiduranna 4.2 4.03 0.36 6 FPO Haeska 4.4 4.22 0.48 6 FPO Kakumäe 4.36 4.19 0.36 2 GNS Salinõmme 4.2 4.03 0.37 0 0 FPO Keila-Joa 3.67 3.52 0.37 6 FPO Käsmu 5 4.8 0.64 30 FPO Suurpea 4.47 4.29 0.58 0 FPO Treimani 4.26 4.09 0.38 4 FPO Sarve 4.3 4.13 0.36 4 FPO Kolkja 12 11.52 10 110 0 DRB Kolkja 12 11.52 7 54.4 0 DRB Tallinn 15.73 15.1 17 73.5 0 OTM Alajõe 5.7 5.47 1.26 52 FPO Toila 8.91 8.55 4.65 36.8 0 FPO Toila 8.45 8.11 2.54 18.39 0 FPO Purtse 8.44 8.1 2.73 18 0 FPO Lohusuu 5.8 5.57 1
Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse
annaabi.ee 
