standardiseerimisega tegeleb rahvusvaheline organisatsioon GS1, mis läbi oma riiklike allorganisatsioonide (Eestis GS1 Estonia) koordineerib kohaliku turu tootjakoodide jaotust ning jagab informatsiooni logistilise ühiku markeerimise ülemaailmsete standardite kohta. Rahvusvaheline GS1 numbrisüsteem koosneb kolmest põhielemendist: Vöötkood globaalne toote identifitseerimisnumber (GTIN) transpordipakendi järjestikkood (SSCC) globaalne asukohakood (GLN) Kaubaühikute markeerimine Kaubaühikute (nii üksiku toote kui ka toote transpordipakendi) markeerimiseks kasutatakse EAN/UPC kaubakoode, uuema nimetusega GTIN (Global Trade Identification Number). GTIN võib olla kuni 14-kohaline numberkood ning seda saab esitada neljal erineval viisil: GTIN-13 jaepakendil kasutatav normaalkood GTIN-14 mõeldud transpordipakendi märgistamiseks
................................................................. 3 kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist........................................................................................................... 3 2.Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid............................................................................................ 5 3.Pakendiliigid ja transpordipakendi koostamine.............................................................................. 6 4.Pakendi märgistusele esitatavad nõuded...................................................................................... 7 5.Konteinerite ja aluste kasutamine ja tagastamine (taararinglus).................................................... 8 2 1
Tohib laadida juhul kui see ei vigasta kaupu ja puudub vastav tähistus selle kohta Sertifitseerimata kaubaalus on teadmata kandevõimega Milliseid lisatingimusi tuleb arvesse võtta autokaubavedude planeerimisel ja korraldamisel kevadeti? Täiendavaid teljekoormuspiirangud kõrvalteedel Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? Laadimiste kiirendamine Millist informatsiooni peab kandma transpordipakendi markeering? Kauba käsitlemisjuhised Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis? Saatja Mida pole vaja transpordipakendi väljatöötamisel arvestada? Pakendi atraktiivsust lõpptarbijale Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem? Siseriiklikel vedudel Konteinerite kasutuselevõtust tulenevalt ei ole kiirenenud mahukaupade käsitlemine Mis on optimaalne teenindustase
6. Missugusel järgneval juhul on kõige mõttekam virnastamise tehnoloogiat kasutada? a) Kartongpakendis mahlade puhul b) Kartongi pakitud piimatoodete puhul kui tootja lubab c) WC paberi puhul d) Arbuuside lahtisel ladustamisel 7. Milleks on vaja ristlaadimist (Cross-Docking)? a) Vähendada kauba käsitluskulusid b) Kiirendada kauba laadimist c) Vähendada transpordikulusid d) Polegi vaja 8. Milline transpordipakendi tüüp on kõige harvaesinev? a) Metall b) Kartong c) Klaas d) Puit 9. Missugused on EUR aluse mõõdud (cm)? a) 120x80 b) 100x120 c) 120x120 d) 80x100 10.Mida tähendab, et laos olevad liigutused on ebaefektiivsed? a) Liigutusi on palju b) Liigutused ei tooda väärtust c) Liigutused on liiga aeglased d) Liigutused on esmapilgul arusaamatud 11.Miks on vaja teha laos ABC analüüsi?
(on time in full) PLM - toote olelusringi haldamine (product lifecycle management) QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon RFID - raadiosageduslik tuvastus (radio frequency identification) ROP - tellimispunkt (reorder point) SDR - laenueriõigused (special drawing rights) - IMF arveldusühik SKT - sisemajanduslik kogutoodang SSCC - veopakendi seeriakood (serial shipping container code) - vöötkooditunnus transpordipakendi unikaalseks märgistamiseks TCO - omamise kogukulu (total cost of ownership) TEI - ringluse-tulu indeks (turn-earn index) TEN-T - üleeuroopaline transpordivõrk (Trans-European transport network) TEU - 20 jalase konteineri tingühik (twenty foot equvalent unit) - mõõtühik konteineriterminaalide käibe ning konteinerilaevade ja -rongide mahutavuse iseloomustamiseks TMI - tarneahela muutikkuse indeks
vöödiks. ·Vöötkoodi loetakse erilise optilise lugemisseadme skanneriga.·Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri- või numbri-ja tähekombinatsiooniks tagasi. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, rühmapakendeid, kaubaaluseid, konteinereid ja isegi raudteevaguneid. 20. Mis on SSCC (serial shipping container code)? SSCC märgistab transpordipakendi unikaalselt kogu selle pakendi kasutustsükli ajaks. Transpordipakendi märgistab kauba saatja selle komplekteerimisel. ·SSCC-gamärgistatud kaupade liikumist saavad jälgida kõik tarneahela osalised, alates tootjast, vedajast/ekspedeerijast, turustajast kuni jaemüüja või lõppkaubasaajani. ·SSCC sobib eriti hästi nende kaupade märgistamiseks, mida pakitakse iga kord erinevalt, näiteks kui tooted komplekteeritakse ja pakitakse üksiktellimuste
andmete põhjal teha uusi tellimusi kaupadele. Nii toimitakse näiteks suuremates kauplustes. IS9000 kvaliteedijuhtimise standardite juurutamine suurendab ettevõttes vajadust kaupade jälgimiseks. Skaneerimine ja EDI võimaldavad firmadel toodete ja nende osade jälgimist kuni seerianumbri täpsuseni, jälgida tootmiskuupäeva ja maksimaalset kasutusaega, viimset müügipäeva, aegumistähtaega jne. Tripkoodid eristatakse: GTIN - globaalne toote identnumber EAN-14 - transpordipakendi kood EAN-13 - jaepakendi normaalkood UPC-12 - USA/Kanada jaepakendi kood EAN-8 - pisipakendi kood ITF-14 - transpordipakendi kood DUN-14 - transpordipakendi kood SSCC - transpordipakendite järjestikkood GLN - globaalne asukohakood GS1-128 - kasutatakse SSCC esitamiseks koos rakendusidentifikaatoritega AI (Application Identifiers) GTIN (Global Trade Item Number) – globaalne toote identnumber
Efektne ja värvikirev pakend kutsub ostma. Pakendid Pakendit on vaja, et kaitsta toodet keskkonna mõjuda eest, unifitseerida ehk ühtlustada, säilitada toodet ja pakend aitab ka toodet müüa. Tavaliselt tehakse vahet esmase (primaarse), teisese (sekundaarse) ja pakendi vahel. Kui esmane kaitseb toodet vahetult (hambapastatuub), siis teisene järgneb esmasele ja visatakse enne tarbimist (pappkarp hambapastatuubi ümber) minema. Transpordipakendi ülesandeks on tagada kaitse kahjustuste eest transpordil, turustamise ökonoomsus ja mugavus. Suurepärane viis end reklaamida. Oluline on pakendada teenus tooteks, kui vähegi võimalik. See tähendab, et klient hindab toodet hoopis kõrgemalt, kui tal on võimalik seda käes hoida. See kehtib kõikvõimalike digi- toodete puhul. Pakendist võiks toodet ka kergelt kätte saada. Üks levinud rumalus on
Teiseks võimaluseks kombineeritud transporti kasutada on haagiste vedu laevas. Teatavasti loksub ja väriseb rekka maanteel üsna korralikult. Läbides Sinu kaubaga näiteks 3000 kilomeetrit Itaaliast Eestisse, võib transporditav kaup viga saada. Kombineeritud transpordi vahelüliks (loe: Poola teede vältimiseks) kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Näiteks saadetakse poolhaagis Saksamaalt laevaga otse Tallinnasse. KAUPADE PAKENDAMINE JA MARKEERIMINE TRANSPORDIKS Transpordipakendi eesmärgiks on toodete säilitamine tervetena ning muutumatutena nii hulgalt kui ka kvaliteedilt ning riknemiseta kogu veoketi vältel. Veopakend kergendab kauba käsitlemist ja ladustamist. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt pakendatud transordisõbralikku asendisse nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise veol. Kui kaubad on alustel (EUR, FIN, muu),
logistika seisukohad on arvesse võetud. Loomulikult ei saa logistiline kaalutlemine täielikult domineerida pakendi disaini üle. Ideaalseks käsitsemiseks ja transportimiseks peaks pakend olema kuup, st võrdse laiuse, sügavuse ja kõrgusega, et saavutada maksimaalselt võimalikku tihedust. Harva eksisteerib sellist pakendit. Logistilised vajadused peavad olema hinnatud, lähtudes tootmisest, turustusest ja toote disainist, protsess lõpeb transpordipakendi valikuga. Turundusaspekte kontrollitakse tarbijauuringute kaudu, logistika omad läbivad labori- või eksperimentaaluuringud. 1.2.1.3. Materjalivoo info ja nõuded pakendi märgistamisele Nii tarbija kui ka logistika seisukohalt on oluline, et pakend annaks teavet toote, st pakendi sisu ja pakendi kohta, kaunistaks ja reklaamiks toodet ning kergendaks käsitsemist jaotuses. Pakend annab teavet ka selle kohta, kuidas tegelikult on pakendit käsitsetud ( kui pakend on
Peale kirjaliku garantii tuntakse veel loomulikku, iseenesestmõistetavat garantiid. Siia peaks kuuluma ka teave toote ohtlike tagajärgede olemasolust ja võimalikkusest. 6.7 Pakendamine Miks pakitakse? Selleks, et: kaitsta toodet; ühtlustamiseks ehk unifitseerimiseks; toote säilitamiseks; pakend on üks osa toote müügitoetusest. (Pakend on vaikiv müüja). Tavaliselt tehakse vahet esmase (primaarse), teisese (sekundaarse) ja transpordipakendi vahel. Kui esmane kaitseb toodet vahetult (hambapastatuub), siis teisene järgneb esmasele ja visatakse enne tarbimist (pappkarp hambapastatuubi ümber) minema. Transpordipakendi ülesandeks on tagada kaitse kahjustuste eest transpordil, turustamise ökonoomsus ja mugavus. 34 6.8 Toote positsioonimine Toote positsioonimine on tema koht tarbijate teadvuses võistlevate toodetega võrreldes. Positsioonimise strateegiad on järgmised: 1
sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20. Müügipakendi ülesanne on kaitsta toodet transpordivigastuste eest kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta kaupa varguste eest 21
sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20. Müügipakendi ülesanne on kaitsta toodet transpordivigastuste eest 103 kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest lihtsustada kaupade käsitlemist
valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist 17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi? veoki teljekoormust veoki kandevõimet lastiruumi mahutavust kauba kindlustuse olemasolu 18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis? vedaja saatja vastuvõtja pakendi tootja 19. Transpordipakendi ülesanne ei ole kaitsta kaupu vigastuste eest lihtsustada kaupade käsitlemist kaitsta saadetisi varguste eest edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni 20. Müügipakendi ülesanne on 37 kaitsta toodet transpordivigastuste eest kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest