Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete
tsüklofosfamiidi (alküleeriv aine) või mükofenolaatmofetiil · Klass V ravi nagu klass IV korral, 60% nefrootiline sündroom, predisponeeritud trombootilistele tüsistustele. Hüpertensiooni korral võib lisada RAAS inhibiitoreid. · Klass VI lõppstaadiumi neerupuudulikkus koos interstitisiaalse fibroosiga Luupusnefriit · 20% areneb lõppstaadiumi neerupuudulikkus · SLE muud sümptomid vähenevad ureemia immunosupresseeriva toime tõttu · Transplantaadi elulemus sarnane teistel põhjustel tehtud siirdatud transplantaatidele Kokkuvõte · SLE on krooniline autoimmuunne haigus, mis kahjustab paljusid organeid · Sagedaseim fertiilsed eas naistel · 60-80% tekib luupusnefriit · Sagedaseim sümptom proteinuuria · Klassifitseeritakse I-VI klassi, millel on väga erinev prognoos · Ainult biopsia võimaldab kindlaks määrata luupusnefriidi morfoloogilisi vorme
hübridoomikloon Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine
(10) Kuigi esimesed DAA pakkusid suuremat SVR kui INF-ribaviriin üksinda, olid neil ka teatavad miinused: sage manustamise vajadus 7-9 h tagant, ravi talutavus võrdlemisi väike, kõrge hind, teiste ravimitega interakteerumise oht ja tõestatud efektiivsus vaid HCV genotüüp 1 korral. Aastal 2012 oli vähemalt 30 erinevat DAA-d veel uuringute eri järgus.(6) Maksa siidamine Ravina võib käsitleda ka maksa siirdamist.(3) Kuigi viirus võib esineda taas ka siirdatud maksal. Transplantaadi infitseerumine viib 10-30% juhutdest maksatsirroosini 5 aasta jooksul.(9) DAA Interferooni (ja ribaviriini) vaba kombinatsioon on peamine suund viimastel aastatel. DAA-d klassifitseeritakse: RNA-st sõltuva RNA polümeraasi (RdRp) NS5B polümeraasi inhibiitorid (nukleo(t/s)iidsed ehk NI ja mittenukleosiidsed ehk NNI): sofosbuvir ja dasbuvir. Mittenukleotiidsed inhibiitorid seostuvad ensüümiga allosteeriliselt (väljaspool aktiivtsentrit)
..patendi andmine (avaldamine) Monoklonaalsed antikehad ja nende kasutamine diagnostikas ja ravis Polüklonaalsed antikehad Heterogeenne segu antikehadest Tunnevad ära mitmeid epitoope Monoklonaalsed antikehad Identsed antikehad Monovalentne efektiivsus Kasutus meditsiinis Autoimmuunhaigused Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn'i tõve ja haavandilise koliidi vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine Radiatsiooni vahendamine
veregruppide määramise, DNA analüüsiga, H-Y-antigeenide määramisega, hormoonanalüüsidega. 38. Vererakkude kimäärsuse soost sõltumatud tagajärjed. Vererakkude kimäärsuse mõju isasele ja emasele isendile. Soost sltumatud tagajärjed: 1) Vererakkude kimäärsus - XX/XY kimäärsus, kuni 100% leukotsüüte pärineb teiselt isendilt; kaks erütrotsütaarset veregruppi kummalgi kaksikul. 2) Tolerantsus koe transplantaadi suhtes. Erinevalt teistest kahe-munaraku kaksikutest, ei ole vähimatki antagonismi teiselt kaksikult siiratava koe suhtes. Tagajärjed isasele kaksikule: Kuigi suguorganid on morfoloogiliselt normaalselt, vib sageli täheldada sigimisvime langust, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. Tagajärjed emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis)
põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Viimasel juhul ei ole anomaaliat põhjustav geen täpselt teada, kuid defektsete loomade genotüpiseerimisel on leitud, et teatud geenilookuse polümorfismi alusel on võimalik defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni edasikandumine järgmisse põlvkonda on endiselt võimalik. Geeniteraapia seisneb patsiendi genotüübi "parandamises" normaalsete geenide viimisega organismi. Selleks:
piirkondades, kus nende tsirkulatsioon on takistatud. Seeläbi aktiveerub komplemendisüsteem ja protsessi lisanduvad Fc- retseptorite kaudu mitut liiki rakud. Koekahjustus võib tekkida autoantigeenidest, bakteriaalsetest antigeenidest ja viirusantigeenidest. SLE- immuunkompleksid ladestuvad naha, neeru, liigeste kapillaaridesse ning põhjustavad põletikulise reaktsiooni. Tüüp IV: esinevad autoimmuunhaiguste kui mikrobiaalsete haiguste puhul, kuid on olulised ka transplantaadi hilistes äratõukereaktsioonides. Autoantigeenide või mikrobiaalsete antigeenide suhtes sensibiliseerunud CD4+ T-rakud produtseerivad kudedes tsütokiine, mille tulemusena aktiveeruvad makrofaagid, kujunevad erinevad T-rakkude populatsioonid (Th1, Th17), kahjustuse piirkonda migreerub erinevate omadustega leukotsüüte. Kahjustuse otseseks põhjustajaks on neutrofiilid ja makrofaagid. TBC (tuberkuloos)- kudesid lagundav põletik kopsus.
Antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikumeid. antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis. Antigeen - mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; sattub organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. Antigeen - selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis
nende retseptorid pinnamarkerite, retseptorite vastu (CD4, CD52, CD11) lümfotsüütide huku indutseerimine in vivo autoimmuunhaiguste allasurumine (anti TNF-, anti-CD18) tolerantsi taastamine autoantigeenidele (spetsiifilise vastuse tekke blokeerimine autoantigeenideks) Tuumorite immunoteraapia tuumorspetsiifiliste antigeenide (CD20, CD52, HER-2, EGRF) vastased monoklonaalsed antikehad, millele võib olla lisatud toksiini molekul Transplantaadi äratõukereaktsiooni allasurumine monoklonaalne anti-CD3 ja anti-CD4 antikehad Kasutatakse transportmolekulina- antigeeni transport antigeeni esitlevatele rakkudele (APC), T-rakkude aktivatsioon.
annaabi.ee 
