Liidu põhialadel veerand sajandit 1953. aastani, Eestis ja teistes Baltimaades leevendus olukord mõne aasta järel. Ratsionaalse ja efektiivse tootmise arengut piiras ainuvalitsev suurettevõtete süsteem, edukuse tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina-traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt. Soodsatel tingimustel sai Eesti põllumajandus tehnikavahendeid ja tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust.
majanduse alus - plaan. Plaani- kolhooside omandis, vaid kuulus majanduse olemuslikku riigile ja oli koondatud ebaefektiivsust püüti korvata spetsiaalsetesse masina- mitmesuguste mittemajanduslilce traktorijaamadesse. Pärast aastate- vahenditega, mis kõik piinlesid kas pikkust propagandavahtu füüsilise või psühholoogilise traktorijaamade töö parandamisest ja terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist
suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine o Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt o Agraarreform riiklik maafond sinna läksid konfiskeeritud valdused talude max. suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded
küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud tagasi pöörduda oma kodukohta. Noorte salaorganisatsioonid. Tekkisid protestivaimust nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Eesti Rahvuslaste Liit. Põllumajanduse toibumine 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masina-traktorijaamade likvideerimine aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. See suurendas talurahva iseotsustamisõigust ja pani aluse põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajandusele Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimie laienemine.
elanikkonnast linnades. Ulatuslik migratsioon tõstis esile ka keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine 1950. aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult alla käinud. Peale Stalini surma tuli võimule uus juhtkond, mis hakkas tegema parandus põllumajanduses. 1953. alandati kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu. 1954. aastal hakati osaliselt töötasu maksma rahas. Isiklikelt majapidamistelt eemaldati kohustuslikud riigimüüginormid. Masina-traktorijaamade likvideerimise käigus müüdi masinad majanditele, mis aitas kaasa masinate otstarbekamale kasutamisele. Põllumajandus hakkas toibuma. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeemia, mis koolitas välja spetsialiste. Halvasti mõjusid ka Hrustsovi eksperimendid, näiteks maisi sundkasvatamine. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laiendamine
Liidu põhialadel veerand sajandit 1953. aastani, Eestis ja teistes Baltimaades leevendus olukord mõne aasta järel. Ratsionaalse ja efektiivse tootmise arengut piiras ainuvalitsev suurettevõtete süsteem, edukuse tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina- traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt. Soodsatel tingimustel sai Eesti põllumajandus tehnikavahendeid ja tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust.
ühendamine, mille tulemusena kujunes lõplikult välja ,,Külvaja" kolhoos, mis asub meie tänase Paistevälja PÜ osakonna territooriumil. Rasketeks kujunesid kolhoosidele aastad 1951,1952,1953, kui lahkus hulk töövõimelisi inimesi. Paljud neist läksid tööjõu värbamise korras turbarabadesse ja põlevkivibasseini, vahetusid esimehed. 50-ndate aastate algupoole kolhooside tootmistegevust iseloomustas vajaliku tehnika puudumine, röövmajandamine traktorijaamade poolt, sundkohustused ja asjatundmatu sekkumine ülaltpoolt, küsitavad juhtimisoskused ja peremehetunde kadumine. Olukord paranes peale NLKP XX kongressi, mil tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, tugevdati kolhoose kaadriga ja abistati materiaalselt. Kolhoosid ,,Õiguse Võit" ja ,,Külvaja" suutsid oma esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970
1952–53 Eesti jaotamine Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1953 Metsavendluse lõplik lämmatamine. veebruar Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhtme käikuminek. 1955, 19. Esimene telesaade Tallinnast. juuli Looduskaitseseaduse kehtestamine; tööstusministeeriumide asendamine 1957 rahvamajandusnõukoguga. Käsitööliste artellide riigistamine; masina-traktorijaamade kaotamine ja nende 1958 masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele. 1959 Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust. 1960 Valmis Tallinna uus laululava. 1961 NSV Liidu rahareform (1:10). 1962–73 Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine. 1964 Valmis Tõravere observatoorium. Teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme; Tallinna-Helsingi laevaliini 1965 taasavamine.
Loomi peideti ka kontrollide eest. 1950Ndate II poolel hakati keskvõimu initsiatiivil isiklikke abimajandeid piirama, selle asemel H tuleb väga jõuliselt välja põllumajanduse industrialiseerimise mõttega. See tähendas ka üsna põhimõttelist muutust maaelus. Alates 30ndatest, kui NL-s kollektiviseerimine läbi viidi, oli nii, et kolhoosid tegelesid tootmise, vilja kasvatamisega jne, aga nende käsutuses ei olnud masinaparki. Masinad, millega põldu hariti olid eraldi masina-traktorijaamade käes. MTJ-d olid partei toed kollektiviseerimise läbi viimiseks. MTJ juht oli paljudes piirkondades kohaliku elu juht, kes õigeid suuniseid andis jne. Tähtsus oli 30ndate puhul väga poliitiline. Sõja järel, kui Eestis kollektiviseerimine läbi viidi, tulid ka MTJ-d Eestisse, olid ka hobulaenutuspunktid jne. Moskva poolt vaadatuna tähtsustati MTJ-i ka kui poliitilist inst-i Eesti külas. 40Ndate II poolel MTJ-de ülemad on liiduvabariigi nomenklatuuris sees
majandusministeeriumi kõrgemate ametnike vahel. Ka jäid erakorralides subsiidiumid põllumajandusele. Nt rukki ja nisu sisseveo monopol kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele (kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest. Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo. Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega. Ilmnesid mõningad plaanimajanduse elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks jne. Senisest suuremat tähelepanu pöörati tööstusele, suurenes tööstusettevõtete arv ja üldse oli see väga kiiresti arenev haru. Üldjoonest majanduskasv oli kiire, suurenes eksport, likvideeriti suur tööpuudus, astuti samme palgatööliste olukorra parandamiseks
annaabi.ee 
