töökohustustega · 25. märtsil 1949 viidi läbi massiküüditamine, veeti ära 21 000 inimest · 1953 märtsis Stalini surm tõi kaasa terrori nõrgenemise · 1954-1956 hakkas sunnitöölaagreist ja väljasaatmiskohtadest tagasi tulema vabastatuid · 1953. aasta septembrist üritati üleliiduliselt rakendada meetmeid põllumajanduse olukorra parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962. a hakati tööstuse juhtimist jälle üleliiduliselt tsentraliseerima · 1965. a kaotati rahvamajandusnõukogud · 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis
ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid põllutöömasinaid. ENSV industrialiseerimine- põlevkivitööstuse spetsialiseerumine, masinaehituse areng, tööstusliku kalapüügi laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine
,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad.
varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt kartulit
soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu komsomol – Eesti kõrvem valitsusorgan, täidesaatev võim HLP ehk MTJ – masina-traktorijaamad ehk üks riiklikest ettevõtetest, mille eesmärk oli aidata uusmaasaajaid rajoon – territoriaalne üksus Nõukogude Eestis külanõukogu – madalaima taseme haldusüksus Nõukogude Liidus, valdades 2-3 sovhoos – riigi poolt loodud ühismajand kolhoos – kohalik „enda algatusel” loodud ühismajand rahvamajandusnõukogu – piirkondlik majanduse juhtumise organ NSVL-s Hrjuštšovi ajal, mille eesmärgiks oli muuta kohalik majandus autonoomsemaks
lisavahendite hankimiseks, plaanide ületamine tõi kaasa lisahüvesid) Ps! Eestis on maapiirkonnas mitu koolivõimlat, mis Moskva jaoks eksisteerisid paberil kui mingid tootmis või laohooned- kultuuri või sotsiaalobjektide ehitamiseks vahendeid ei eraldatud, tootmise jaoks aga küll. Algul majandid väikesed ja vaesed, tasu maksti mitte rahas vaid nö normipäevades.Tehnika puudusel töötasid rajoonides Masina- traktorijaamad, kust siis mingi järjekorra alusel käidi masinatega majandite põlde harimas. 50-te lõpust algas tõus(ka MTJ-d likvideeriti) Väikemajandid järjest ühinesid, lõpuks ühes külanõukogus vaid 1-2 majandit. Osad (nt kalurikolhoosid) isegi mitmete külanõukogude territooriumil. Mõned majandid kujunesid otse fenomeniks, eriti keskusega Viimsil asuv Kirovi nim kalurikolhoos. Probleemid:
Missugused maaeluga seotud muutused 1950-1960. a leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? · Alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme · tõsteti põllumajandussaaduste varumishindu · alandati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse, lõpuks kaotati üldse · hakati osaliselt töötasu maksma rahas · likvideeriti masina-traktorijaamad Miks hindavad paljud tänased maaelanikud kolhoosiaega paremaks kui praegust olukorda maal? · Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990?
Ning see sai tuntuks Balti apelli nime all. Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid, masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe
Tahaplaanile oli jäetud olmetingimused ja palgad. Tähtsal kohal olid raske- ja sõjatööstus. 8.6 Kollektiviseerimine ehk ühismajandite loomine. Erakorralised abinõud ja vilja vägisi ära võtmine. Kulakute väljaselgitamine talupoegade abiga, nii said talupojad 25% konfiskeeritud viljast endale. Moodustati kolhoosid. Esinesid talupoegade vastuhakud ja kulakute massilised küüditamised. 1937 aastaks oli 93% inimestest kolhoosides. Tekitati masina- ja traktorijaamad. 1932-1934 haarab Venemaad nälg, kuna vilja müüakse USAle ja raha paigutatakse sõjatööstusesse. Kindlustati linnade varustamine toiduainetega 8.7 Terrori reziim lubatud oli vaid üks partei, Stalini võimalikud rivaalid visati parteist välja, mõisteti süüdi ja hukati, terrorit rakendati elanikkonna gruppide suhtes, terrori eesmärgiks saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine Stalinile ja parteile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. 8
Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Lisaks hakati väiksemaid
Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid. Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959: Palju maakondi või rajoone või midagi. Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist
● Põhieesmärk tööstuseettevõtete taastamine ja uute ettevõtete rajamine. ● Esmalt hakatakse taastama põlevkivipiirkoda. ● Rajatakse uued linnad: Kohtla-Järve, Sillamäe. Kohtla-Järve Sillamäe PÕLLUMAJANDUS ● Viiakse läbi uuesti maareform ● Talud anti põliseks kasutamiseks. Maale rajati hobulaenutuspunktid ja masina-traktorijaamad. Hobulaenutus bordell?? H A-HA-HA. :’) SELGE ● 1947 rajati Eestisse esimene kolhoos - Saaremaal V.Kingissepa nim. kolhoos ● Suurem kolhooside asutamise algas 1949.aasta märtsi lõpus Repressioonid ● Pärast sõja lõppu jätkus inimeste arreteerimine ● u 25 000 inimest arreteeriti 1944.aastast 1950.alguseni ● 25.-26.märts 1949 II suurküüditamine ● 20 700 (inimest? Looma tegelt :( haha ära tee nalja pärast ei saagi aru millest tegelt
osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus ja Suuremate talude koormatus nende normide maaharimisel jäi aga esialgu tagasihoidlikuks. täitmisel oli väiketaludest märgatavalt rängem. Hobulaenutuspunktid kaotati massilise Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani. metsaraie), ning sageli kaasati neid tegema 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskko planeerimata töid (nagu lagunenud teede mitee vastu direktiivse otsuse kolhooside korrastamine). Algusest peale nõuti suuremailt loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. taludelt ülikõrgeid makse
annaabi.ee 
