Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub
Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides
Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari
veeni ja vasaku sisemise kägiveeni ühinemiskohta. · Joonis lk 177 + tv joonis 5 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, millest tungivad sisemusse vaheseinad trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Veel on seal lümfifolliikul ja kihn. · Lümfisõlme ülesanne on toota lümfotsüüte ja filtreerida lümfi (hävitades teistest organitest lümfiga siia sattunud võõrkehi ja -aineid. · Joonis lk 178 + tv joonis 5 130. Regionaalsed lümfisõlmed. Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti
katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega
rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud,
Pehme konsistentsiga organid (näärmed ja näärmetaolised organid jne) Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks Trabeekulite või septide vahele jääb parenhüüm – organi spetsiifilist põhifunktsiooni kandvate rakkude kogum Mõnede organite parenhüümis eristuvad omavahel perifeersemad ja tsentraalsemad osad koor ja säsi Põrna parenhüümi nimetatakse publiks, milles eristatakse valget pulpi ja punast pulpi
ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ.
Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.
Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.
kui luuotstesse formeerub esmane kallus nii, et piikonnas on minimaalne liikuvus. Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik. Röntgenpildilt pole näha murrujoont, sest luu trabeekulid ületavad piirkonna, kus oli murd. Nüüd võib alustada täieliku funktsiooni taastamisega, ilma et tekitaks kahju luumurru piirkonnale. Luu on täielikult paranenud ning omab murrueelset tugevust. Vaatamata sellele, et paljud allikad ei anna täpset ajaskaalat luumurdude paranemisel, eksisteerivad mõned üldjuhised. Tabel 1 toob välja normaalse luu korral keskmised ajad kalluse ja stabiilsuse tekkel.
annaabi.ee 
