Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust. Teose süzee paiskab kõik peategelased armastuse pöörisesse.
Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“
Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“
uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. ,,Romeo ja Julia" ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena
Xenakis seisis eemal kaasaegse muusika põhivooludest, on mitmedki tema ideed nüüdismuusikasse jõudnud ja saanud tänaste heliloojate tavapäraseks kompositsioonitehnilisteks võteteks. Xenakis peamiseks stiiliks oli elektrooniline muusika. Minu arvamus Phaidra oli minu jaoks esimene kaasaegne ballett ja ma nautisin seda väga. See oli huvitav ja uudne. Mulle väga meeldis tantsu ja muusika kombinatsioon, mis andsid edasi väga hästi Phaidra müüdi traagilisust. Ka oli teistsugune nähe baleriine tantsimas löökpillide järgi. Sellele lisas vürtsi muidugi Juuli Lill vokaalse poolega, mis oli väga ilus. Löökpillide muusika ja vokaalmuusika moodustasid minu arvates väga huvitava ja laheda koosluse. Minu jaoks oli selle etenduse valik tehtud ka seetõttu, et peaosas oli Kaie Kõrb. Ma polnud teda varem tantsimas näinud ja ma ei pidanud pettuma. Ta suutis suurepäraselt oma rolli täita. Väga hästi suutsid esineda ka meesosad.
Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Raamat „Jumalaema kirik Pariisis“ on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust. Teose süžee paiskab kõik peategelased armastuse pöörisesse.
Saabuvad ka Olga ja Lenski, Onegin tapab viimase noaga. Hoolimata unenägusid seletavast raamatust jääb see nägemus selgusetuks. Ballil on Tatjana väga häbelik ja arglik kurb, kirglik, abitu ja tumm. Nähes, et Onegin eelistab Olgat, kes on palju avatum, süveneb tema traagika veelgi. Pärast balli ei suuda Tatjana ikka mõista, miks Onegin nii käitus, aga otsustab, et tema nimel on ka piinlemine armas. Onegin Endiselt keevavereline ning ei salli liigseid õhkamisi ja vihkas ka traagilisust ning liigset nutmist ja minestamisi. Peolärm on talle vastumeelne ja Tatjana meelehärm teeb Onegini õelaks ja ta tahab teha midagi enneolematut, mis Lenskit rabaks ja üllataks. Ta tantsib palju Olgaga ja räägib temaga elavalt ja avatult. See üllatab nii Lenskit kui ka teisi peolisi. Kui on valida, kas tantsida Olgaga või Tatjanaga, valib Onegin ikkagi Olga. Nähes, et tema plaan Lenskit ärritada on korda läinud, jääb Onegin mõtlikumaks, aga ei muretse selle üle liialt.
Kuid mõlemas keeles väljendab valge lisaks ka haiglust, ehmatust ning kahvatust. Lisaks tähistab valge kummaski keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 104–105) Eesti ja vene keel erinevad valge tähendustamises selle poolest, et vaid eesti keeles on valgel tähendus "uus". Vene keeles, erinevalt eesti keelest, seostub valge aadlipäritoluga. (Degel 2005: 104–105) 3.2 Must/чeрный Mustal on mõlemas kultuuris negatiivne tähendus, tähistades metafoorides traagilisust ning ebaõnne. Ka mõlema keele fraasides on mustal sünge tähendus. Lisaks näitasid ka küsitluse andmed, et inimestel assotsieerub mustaga peamiselt õudus, raskus, katastroof, sõda. Nagu valge, tähistab ka must mõlemas keeles rassilist kuuluvust. (Degel 2005: 105–107) Eesti keeles seostub must ka mustuse ja poriga.Vene keeles Degel tugevat seost mustusega ei täheldanud, sest see ei avaldunud fraseologismides ega metafoorides. (Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный
Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" -- tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena.
Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" -- tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena.
Kellel siis õigus on?" Oma arvamus Olen alati tahtnud lugeda raamatut, mille on teemaks sõda, kuid olen lihtsalt ära unustanud seda teha. Olen tahtnud teada, mis võib olla ühe sõduripoisi mõtetes, kellega võib iga hetk juhtuda kohutavaid asju ning, mida ta kõike rindel olles näha võib. Arvasin, et see raamat on tüüpiline sõjafilmilikult igav, kuid nii se polnud. Esimestest lehtedest alates läks see mulle meeletult hinge ja pani mind sügavalt mõtlema. Mulle meeldis, et traagilisust ei tahetud luua mitte niivõrd surma ja verega, kui lihtsalt sellega, et sõjas osalenud ei saa enam iialgi endisteks. Mind tegid kurvaks isegi need kohad, mis pidid olema rõõmsad, sest poisi hinges oli kogu aeg kurbus. Mõtestasin end terve raamatu vältel Bäumeri mõtetesse. Vahet ei ole, kes kelle vastu võitlevad. Langevad alati süütud ja need, kelles pole hinges viha või tahet kellegile midagi sellist teha. Raamat tekitas minus väga palju emotsioone - kurbust, viha, meeleheidet
,,Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast" ,,Don Quijote" esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine osa 1615. Eesti keeles tuli teose esimene osa esmakordselt välja Teise maailmasõja ajal, teine osa pärast sõda. Mõlemad raamatud pani eesti keelde tuntud hispanist Aita Kurfeldt. Pärast teose esmakordset avaldamist tõlgendati seda kui koomilist romaani. Hiljem seevastu hakati nägema ka teose tõsidust, võib-olla isegi traagilisust peategelase Don Quijote taustal. Kas traagiline või koomiline- aga alati on ,,Don Quijote" pakkunud kõneainet ja on olnud kirjanduses tähtsal kohal. Ütles ka ju Miguel Cervantes ise, et kirjutas ,,Don Quijote" kõigi aegade jaoks. Teose peategelane oli Don Quijote, päris nimega Quijada või Quesada. Ta oli hidalgo (hijo de algo), keda oli Hispaanias sel ajal palju. Don Quijote hullus rüütliromaanidest ja hakkas
Prohvet Maltsvetis kutsutakse naised mõisa (nii-öelda orgiatele) ilmselt võimendus, ei pruukinud olla nii laialt levinud seksuaalne ärakasutamine. Orjatöö kaudu näidatakse ühiskonnakriitikat. Koormiste täitmine, reeglid. Vastupanu orjusele ja mõisnikule oli nt varastamine, sabotaaz, sõnad, tööd tehes mitte pingutamine jne. Ülestõus ja mäss toonitab herolist tasandit e. Kangelaslikkust, kuid ka traagilisust, kritiseerib, annab teostele üleva, tähenduslikuma mõõtme. NB! Kirjanduses on ka talupoegade seas hierarhia sulased teopoisid, vaim e naisabitöölised, peremees. Rahvus ja isamaa (indiviidide grupp ja territoorium) E. Renan 1882 Sorbonnes peab etekande ,,Mis on rahvas?", tema hoiakud: rahvas =ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus, soov ja tahe ühisele tulevikule. (rahvuslik, vaimne hoiak). -keel -seadused - etonüüm (rahvanimetus) ,,eestlane"
27. mai Mõõga ja mantli komöödia peategelasteks aadlikud, "Tantsuõpetaja" (Lope de Vega). Tuleb sisse tegelastüüp naljamees. Gracioso rollis on tavaliselt mõne peremehe teener. Põhiline naljaallikas näidendis, kohati lihtsameelne, kohtlane, rahvalik kõnepruuk. (Sancho Panzo oli ka selline) Lope de Vega tõi hispaania kirjandusse naljamehed ehk graciosod. Tänu neile on teartis alati mingi nali olemas, ka tõsistes näidendites. Mahendab konfliktide traagilisust. Näiteid on palju. Lope de Vega Corpio. Kirjutas esimesed näidendid juba 11-aastaselt. (Samal ajal oli ka teine kirjanik Lope de Rueda 17.saj keskpaiki, kes sai tuntuks populaarsete vahemängudega ehk intermeediumitega.) Õppis Arcala(?) ülikoolis. Palju mõjutusi antiigist. 1583.aastal tegi ta reisi Assoori saartele. Seejärel ta pagendati Madridist kaheksaks aastaks ühe armuseikluse tõttu, läks Valenciasse. Seal kirjutab ta edasi üsna palju ja viljakalt
annaabi.ee 
