(19 ooperit ja laulumängu, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati jne). Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad. Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure
Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid
klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse ,millel oli läbiv peategelane ja tegevustik.Neist tuntumad on "Ilus holdrineiu" ja "Talvine teekond" 7. Miks kannab Schuberti kuulsaim sümfoonia nime „Lõpetamata sümfoonia“? Vastus:
mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega.
Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner
vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R
Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatud huumorist traagikani. Eilsed sõdurid otsivad oma elu mõtet: nad hindasid sõjas sõprust ja vaprust; nüüd vastanduvad vapruse ja arguse asemel rikkus ja vaesus. Kas, kes varem oleks nälginud kui müünud mõne oma raamatu, müüb nüüd terve raamatukogu, et avada viinapoodi. Inimene ei saa aga nii palju oma isiksusest muuta- tulemuseks on hullumine ja enesetapp. 1938 romaan ,,Kolm sõpra" (,,Drei kameraden") räägib Saksamaast 20ndte aastate lõpus ja 30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud
Kuuldemänge rohkem ei kirjuta. Saksa okupatsiooni ajal töötas raadio kirjandusosakonnas. Aastal 1944 põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli alates aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja. Gert Helbemäe teosed: Teda huvitas ajalugu, eriti 16. saj Tallinn. 1952 "Elamata elu" 1953 "Kägu odraokkaga" 1955 "Õekesed" 1957, 58 "Sellest mustast mungast" 2 osa 1960 "Ohvrilaev" 1964 "Ainult ajutiseks" 1971 "Pagejad" Argipäeva varjus toimuvaid, traagikani ulatuvaid sündmusi käsitleb sügava sisseelamisega romaan "Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" on romaan, kus peategelaseks on Martin Justus, kes elab koos oma naise ja 16- aastase tütre Astridiga. Nad elavad eeslinnas, kahekordse üürimaja teisel korrusel nejatoalises korteris. Martin Justus on Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ja filosoofia õpetaja. Teos algas Martin Justuse kõnega, mis oli peamiselt abiturientidele,kelle klassijuhataja ta oli.
kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See raamat räägibki peamiselt kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatub huumorist traagikani. "Kolm seltsimeest Kuid romaanis "Armasta oma ligimest" (Liebe deinen Nächsten), kujutab Remarque üht kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Selles raamatus kõneleb Remarque taas armastusest, mis on kõige tugevam maailmas. "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Lisaks on ta veel kirjutanud romaane "Elusäde"("Der Funke Leben"),
Tema piltides valitseb kummaline, pingestatud meeleolu, kuid Areni ekspressionism on siiski pigem selle tõlgendamine dekoratiivse maneeri kaudu. Tuntud kunstnik Eduart Viiralt looming oli 1920. aastail veristliku ilmega. Viiraldi loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed, oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele".
liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit
on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused
annaabi.ee 
