Sisesuguelundid: · Munandid · Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk
pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusepõieseina ehitus, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein
Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein
minutist ajavahemikku,mil kestab joove.Kokalehti võib keeta ka nagu tavalist teed.Kokaiinhüdrokloriidi süstitakse,nuusutatakse,võetakse sisse või suitsetatakse.Kõige 7 vähem on levinud süstimine.Enne nuusutamist peenendatakse kokaiinikristallid peeglil või klaasplaadil habemenoaga ja lükatakse pikkadeks õhukesteks vallikesteks.Kokaiinipulbri ninasse tõmbamiseks võib kasutada erilist lusikat,inhalaatorit või torukest,ent kasutatakse ka lihtsalt rulli keeratud rahatähti.Nuusutamise korral toimib aine alles paari minuti möödumisel ja mõju kestab umbes pool tundi.Joomiseks tuleb kokaiinhüdrokloriidi lahustada vees või alkoholi sisaldavas joogis..Mõju avaldub paari minuti pärast ja võib kesta terve tunni.Süstimiseks kasutatakse tavaliselt kokaiinhüdrokloriidi lähteainet. Kokapastat ,cracki ja lähteainet kasutatakse üksnes suitsetamiseks või sissehingamiseks.Sel viisil manustades mõjub
rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine). Ripsmete ja viburite liikumine. Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal. Raku kuju muutus ja liikumine (migratsioon). Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 12. Tsentrioolid koosneb 9 ringikujuliselt paigutatud mikrotuubulite kimbust, milles igas on 3 torukest. Paiknevad tuuma läheduses Koosneb kahest torujast kehakesest On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga tsentrosfääriga Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentrosoomi (milles moodustakse enamus mikrotuubuleid) Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 6 7 Raku ehitus 1. Plasmamembraan, mis ümbritseb väljastpoolt rakku
Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T- torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-
Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid. Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16 * Ülesanne: osalevad raku jagunemisel kujundavad kääviniidistiku (vt õp lk 63 joon 3.28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2) * Viburite leidumine: viburloomadel, spermidel * Viburite ülesanded: raku liikumine keskkonnas * Ripsmete eripära: neid on rohkem, lühemad, peenemad, töö koordineeritud. * Ripsmete ülesanded: raku liikumine, lähikeskkonna muutmine, kinnitumiseks. * Ripsmete leidumine: ripsloomadel, inimese hingamisteedes, munajuhades 13. Rakutuum Tuuma ülesanded: · raku elutegevuse juhtimine · vastutab paljunemise eest
I tarbitud energiahulk. An - Assimileeritud energia see, mis salvestatakse: a) osa läheb eluspüsimisele (hingamine) tähis:R (respiratsioon) b) puhas produktsioon Nende näitajate põhjal saame väljendada efektiivsuse näitajaid: Taimetoit on vähem energiarikas ja raskemini seeditav. Fekaalne kadu on umbes pool. Produktiivuse efektiivsus: selgrootutel üpris kõrge. Oma keha ehitamiseks, munade tootmiseks jne saavad kulutada 60-70%assimileeritud energiast ( mingi õisi joonis8 torukest) Mida kaugemale evolutsioon on arenenud, seda väiksemaks on muutunud produktsiooni efektiivsus. Seda suuremaks on muutunud elu aktiivsus, energiakulu elutegevuseks. 63. Tarbimiseefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande effektiivsus? Vt eelmisest küsimusest. 64. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsioonieffektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus? vt üleeelmisest küsimusest
Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini
(asendatakse mesonefrosega) Pronefrilised torukesed ja pronefrilise juha eesmine (anterioorne) osa degenereeruvad, tagumine (posterioorne) osa säilib, sellest moodustub nefriline ehk Wolffi juha (erituselundkonna keskne komponent) II etapp: Keskmine osa pronefrilisest juhast indutseerib ümbritseva mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25 p.) Imetajatel on mesonefros ajutine struktuur, mis apoptoosi teel taandareneb (v.a osa mis panustab isaste suguorganite arengusse); enamus kaladel ja kahepaiksetel toimib funktsionaalse neeruna Lisaks on keskneer definitiivsete hematopoieetiliste tüvirakkude allikas (aordi-gonaadi-mesonefrose piirkond) Osa keskneeru (mesonefrose) torukestest säilivad, panustades isastel loomadel (k.a mehel) koos Wolffi juhaga munandimanuse,
Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhaanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudusarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon,
annaabi.ee 
