seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. 9) Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool . 10) Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Allikas: http://viljandiveeb.weebly.com/ajalugu.html
Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval.
ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud
ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega. Altari ümbrus ja kiriku idaosa olid kõige rohkem kaunistatud. Mosaiike tehti erksavärvilistest klaasitükkidest. Teemad olid usulised, tegelased on ära tuntavad sümbolite kaudu
põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik. Ühelööviline, ei ole liigseid kaunistusi. o Cluny- seal asus benediktlaste klooster. Omal ajal suurim kristlik pühakoda. 5 lööviline põhikirik, 3 lööviline eelkirik, idas kaks põikihoonet. Nelitise kohal suur ja võimas torn. Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Silinder ja ristvõlvid. Erineva kõrgusega tornid o Marianahi kirik o Mainsi toomkirik
Keskmine lööv oli tunduvalt kõrgema ja laiem kui külglöövid. Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks
kitsaks osaks nn löövi. Süzee oli ähvardav ja õpetlik. Transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv, mille poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirkud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil); enamasti oli see hiljem ehitatud. Varakristliku basiilikate läänefassaadi ees oli sammaskäikudega . piiratud nelinurkne õu ehk aatrium. Püha Markuse katedraal
hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega.
Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Suurtes basiilikates võis olla viis või enamgi löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad
o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's. suurte skulptuuriliste kaunistustega. o Ida-Prantsusmaa- Cluny kloostrikirik- benediktlaste klooster, palverändurite kirik, 5- lööviline peakirik, millele lisandub 3-lööviline eeskirik, kaks transepti(põikihoonet). Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Olnud eeskujuks mitmele Saksa Reini jõe orus paiknenud kirikutele. Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised. o Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga. o Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Omapärane- erivärviline marmor, millest tehakse mustrit. Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid. o Veneetsia- Püha Markuse katedraal
on enamasti ümarkaarsed või siis madala teravkaarega. Kirik on võlvitud roidvõlvidega, mis võlvitipud suhteliselt kõrgele tõstab. Orvieto katedraali (13.saj. lõpp 14.saj. lõpp) võib pidada tüüpiliselt itaaliapäraseks kirikuks, kus gooti stiilile omaseid võtteid on kasutatud just nii palju kui otstarbekas ja samal ajal nii vähe kui võimalik. Selle kolmelöövilise basiilika loomisel olevat osalenud üle saja arhitekti, skulptori ja maalikunstniku. Basiilika värvikat tornideta läänefassaadi kaunistavad gooti stiilile iseloomulike dekoratiivdetailide roosakna, fiaalide, ristlillikute ja krabide kõrval ka mosaiikpildid. Sama värvikas kui fassaad on ka kiriku interjöör, mille eripäraks on puitlaega kesk- ja külglöövid ning võlvitud transept ja kooriruum. Milano toomkiriku (14.-16.saj.) arhitektuuris on vaatamata läänetornide puudumisele kõige enam järgitud Euroopa põhjapoolsetele aladele iseloomulikku skeemi. Selle mahult kõige
annaabi.ee 
