Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk
-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Rahvusvahelisel muusikapäeval 2009. aastal anti Tormisele üle aasta olulisim muusikaauhind: muusikanõukogu heliloomingupreemia, mida ka elutööpreemiaks kutsutakse. 4 Looming Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste
selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada. Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus. Samuti oli väga liigutav lõik, kus härra Tooder oma pojaga tormisele merele kindlale surmale vastu sõitis, lauldes ise samal ajal laulu Jumala lõputust ja kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult. Sellest on nüüd kaks aastat mödas ja ma olen palju selle üle mõtelnud. "Wikmani poisid" :
Ta on saanud Nõukogude Eesti preemia (1970, 1972), NSV Liidu riikliku preemia (1974), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1980, 1986) ning 1980. aastal Rahvaste Sõpruse ordeni. Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse lavastuse ,,Eesti balladid" eest (koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakase, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga). Aastal 1998 omistati Tormisele Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia ning hindamatu panuse eest Eesti muusikasse ning Harjumaa kultuurielu rikastamise eest valiti Tormis 2007. aastal Harju maakonna kultuuripreemia ,,Harjumaa Kultuuripärl" laureaadiks. 2009. aastal tunnustati Tormist, kes on oma muusika kaudu uue hingamise andunud eesti ja eesti sugulasrahvaste pärimusele Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga ning 2010. aastal omistati talle Riigivapi I kassi teenetemärk.
Ma olen ikka veel elus. Ta roomas lõuendi alt välja ja otsis pilguga koopataolisest ruumist kohta, kuhu võiks varjuda. 2. Tove Jansson: Muumipapa memuaarid. Tlk V. Beekmann. Tln 1975. Eessõna Mina, Muumitrolli papa, istun täna õhtul akna juures ning näen jaaniussikesi tikkimas oma salapäraseid mustreid aia sametisse pimedusse. Lühikese, kaduva eluga, kuid õnnelikud putukad. Perekonnaisa ja majaomanikuna heidan ma nüüd nukralt pilgu tagasi oma tormisele noorpõlvele, mille kirjeldamist ma praegu alustan, ning memuaarisulg väriseb mu käes. [...] Mul on tekkinud mulje, et ma olen korda saatnud üsnagi palju head ja veel rohkem niisugust, mis tundub hea olevat. Samuti püüan ma olla nii kena ning pidada kinni tõest, kui see ainult igav ei ole (oma vanuse olen ma ära unustanud.) Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus
"Johansonid," "Jääboiler," Kaarel Kilvet koos Tõnu Tammega, "Kukerpillid koos Kihnu tüdrukutega," "Kuusealused," "Laulu-line," "Lindpriid," "Noored Moosekandid," "Rasta Orchestra," "Sammalaeg," "Siidisõsarõ," "Tuksam," "Tuulekandled," "Triskele," "Ummaleelo," "Untsakad" ja "Zorbas." Välismaa esinejatest meeldis publikule sel aastal "Hoven Droven" Rootsist. 2000 VIII folk toimus 20.07.-23.07. Seekordne folk pühendati Veljo Tormisele, kes tähistas 70 sünnipäeva. Nüüdseks ei olnud Viljandi folk lihtsalt festival, vaid juba sündmus, mis tõi hulgaliselt rahvast kokku. Suvi, pärimusmuusika ja Viljandi olid nüüdsest lahutamatud. Avati pikniku plats. Kirsimäe lava pöörati teise suunda, see tagas kohe palju parema juurdepääsu lavani. Rohkem publikut mahtus nüüd platsile ja sai kontserte nautida. Telklaager viidi Viljandi järve äärest Valuoja kooli staadionile.
Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise. Nimelt oli ta oma poja Aabeliga teel merele (aerupaadiga tormi ajal) ta pidi Eestist ära minema. Tormi kohta ütles ta vaid seda, et kui Jumal neid hoiab, jäävad nad ellu; kui Jumal tahab, et nad sureksid, nad ka surevad. Nii need kaks inimest tormisele avamerele suundusidki ,. Veel samal õhtul sõitis Jaak linna tagasi, kohale jõudis keskööks. Ta läks kohe Pukspuude poole, kuhu oli ka läinud Riks. Nad rääkisid omavahel kunagistest klassivendadest ja mis neist saanud on, kuid eriti teistest midagi ei teadnud. Olid ju segased ajad, mil kellestki ei teatud midagi. Kõigil olid Virve pärast südamed murtud. Mingi aja pärast leidis proua Pukspuu kirja, mille Virve oli jätnud: ta oli oma sõbranna ja
Nii otsustaski Jaak samuti rattaga sinna sõita. Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise. Nimelt oli ta oma poja Aabeliga teel merele (aerupaadiga tormi ajal) ta pidi Eestist ära minema. Tormi kohta ütles ta vaid seda, et kui Jumal neid hoiab, jäävad nad ellu; kui Jumal tahab, et nad sureksid, nad ka surevad. Nii need kaks inimest tormisele avamerele suundusidki ,. Veel samal õhtul sõitis Jaak linna tagasi, kohale jõudis keskööks. Ta läks kohe Pukspuude poole, kuhu oli ka läinud Riks. Nad rääkisid omavahel kunagistest klassivendadest ja mis neist saanud on, kuid eriti teistest midagi ei teadnud. Olid ju segased ajad, mil kellestki ei teatud midagi. Kõigil olid Virve pärast südamed murtud. Mingi aja pärast leidis proua Pukspuu kirja, mille Virve oli jätnud: ta oli oma sõbranna ja tema tuttavatega üle
Nii otsustaski Jaak samuti rattaga sinna sõita. Enne hankis veel paberi, et teda kinni ei peetaks . Tee sinna oli pikk ja raske ,kuid lõpuks jõudis kohale. Pukspuude majas polnud kedagi, kuid kõrvalolevas härra Toodri majas liikus Tooder ise. Nimelt oli ta oma poja Aabeliga teel merele (aerupaadiga tormi ajal) ta pidi Eestist ära minema. Tormi kohta ütles ta vaid seda, et kui Jumal neid hoiab, jäävad nad ellu; kui Jumal tahab, et nad sureksid, nad ka surevad. Nii need kaks inimest tormisele avamerele suundusidki ,. Veel samal õhtul sõitis Jaak linna tagasi, kohale jõudis keskööks. Ta läks kohe Pukspuude poole, kuhu oli ka läinud Riks. Nad rääkisid omavahel kunagistest klassivendadest ja mis neist saanud on, kuid eriti teistest midagi ei teadnud. Olid ju segased ajad, mil kellestki ei teatud midagi. Kõigil olid Virve pärast südamed murtud. Mingi aja pärast leidis proua Pukspuu kirja, mille Virve oli jätnud: ta oli oma sõbranna ja tema
need mehed, kes lilletoitu sõid, unustasid kõik, nii et O pidi väevõimuga mehed laevale viima. Järgmine seiklus oli neil kükloop Polyphemusega (6.pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O'le kingiti nahkkott, kus sees tormi iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O'le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi
mehed, kes lilletoitu sõid, unustasid kõik, nii et O pidi väevõimuga mehed laevale viima. Järgmine seiklus oli neil kükloop Polyphemusega (6.pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O’le kingiti nahkkott, kus sees tormi-iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O’sse ja oli valmis kõik O soovid
Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.). Mikroprotsessoriks valiti tollal uus 16
annaabi.ee 
