Esimene neist (ekspluateeriv autokraat) vastab meie situatsioonile ning Marguse käitumisele. Sellest teooriast järeldades peaks aga juht usaldama oma alluvaid ning osavõtliku demokraadi juhtimises on see usaldus vastastikune. Lisaks võib tuua R. Blake ja J. Mouton nn juhtimisvõrgustiku, millest on kujunenud kõige enam levinud eestvedamismudel. Mudelit on kujutatud skeemil Selle mudeli järgi eristatakse viit eestvedamise tüüpi: 1. juht ei tunne piisavalt huvi ei tootmistulemuste ega inimeste vastu, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale; 2. juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta; 3. juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele, tulemused jäävad tagaplaanile; 4. juht püüab kahe faktori vahel hoida tasakaalu, kuid mõlemat faktorit arvestatakse ebapiisavalt; 5. juht pöörab suurimat tähelepanu nii tootmisele kui inimestele. 1. ja 2. tüüp juhiks ei sobi. Teine sobiks spetsialistiks. Kolmas saab küll hästi läbi inimetega,
11. Amortisatsiooni olemus ja leidmiseks vajalikud suurused on. 12. Teha joonised (telgedele nimetused), mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist lühiajas 1)kogukuluna, 2)ühikkuluna 13. Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte. 14. Tooge näiteid põllumajandustoodangu kohta taime-ja loomakasvatusest tulenevalt toodangu väärtusest ja tootmiseesmärgist. 15. Kulude liigitus: a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast b) tootmisprotsessist osavõtu e funktsionaalse põhimõtte alusel c) oma hinna kandmise viisi e kuluobjektile kirjeldamise viisi alusel 16. Loetlege tegureid, mis mõjutavad tööjõuressursse põllumajanduse jaoks ning tööjõu taasuuendamise omapärased jooned põllumajanduses. 17. Loetlege muutuvkulud 1)taimekasvatuses, 2) loomakasvatuses 18. Tootmise intensiivistamise 1) põhiolemus,
3. tsoon 5. tsoon 4. tsoon Orientatsioon inimesele 1. tsoon 2. tsoon Aeglane 6 8 10 Madal Kõrge Orientatsioon tegevusele Skeem 6.1 Gridi graafik Selle mudeli järgi eristatakse viit järgmist eestvedamise tüüpi. 1) juht ei tunne piisavalt huvi ei tootmistulemuste ega inimeste vastu, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale; 2) juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta; 3) juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele; 4) juht püüab kahte faktorit hoida tasakaalus, kuid mõlemat faktorit arvestatakse ebapiisavalt; 5) juht pöörab suurt tähelepanu nii tootmisele kui ka inimestele; 1. ja 2. tüüp juhiks ei sobi. Teine sobiks spetsialistiks. Kolmas saab küll hästi läbi
majanduslikust hindamisest. • Hinnata saame: tegevust (ressursside kasutamist), tootmist tervikuna (seisundit ja argenguperspektiive) • Hindamisel soovima saada efekti ja seda vastandada kulutustele Efektiivsusteooria selgitab- tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise (ühiskonna progressi) Tootmise efektiivsus- näitab kasutatud ressursside või kulude ja tulemuste vahekorda ja on ühiskondliku huvi väljenduseks Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid seletab ka lähenemisviisi tegevuseks Efektiivsus • Laiemas tähenduses- strateegiline efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjusus, väljendab süsteemi plaanitud eesmärgi saavutamise astet ja teatava tegevuse lõpetatuse määra • süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati
ja grupi vahelistes suhetes. Algatusega seostus tööalaste suhete esiplaanile seadmine käitumises. Kahe viimatinimetatud teooria põhjal lõid R. Blake ja J. Mouton nn juhtimisvõrgustiku, millest on kujunenud kõige enam levinud eestvedamismudel. Mudelit on kujutatud skeemil 2 (Grid'i graafik). Selle mudeli järgi eristatakse viit eestvedamise tüüpi: 1. juht ei tunne piisavalt huvi ei tootmistulemuste ega inimeste vastu, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale 2. juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta 3. juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele, tulemused jäävad tagaplaanile 4. juht püüab kahe faktori vahel hoida tasakaalu, kuid mõlemat faktorit arvestatakse ebapiisavalt 5. juht pöörab suurimat tähelepanu nii tootmisele kui inimestele. Esimene ja teine tüüp juhiks ei sobi. Teine sobiks spetsialistiks
Efektiivsusteooria- õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: tegevust, s.o ressursside kasutamist; tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive. Hindamisel soovime selgitada efekti, mida võiks saada ning vastandame selle kulutustele. Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o ühiskonna progressi. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogiat ehk lähenemisviisi tegevuseks. Arenemisteooria- esineb tootmisefekt ise kui tootmise kasvu peamine tegur. Ta ilmutab ennast tootlike jõudude ja tootmissuhete seoste süsteemis. See tingib vajaduse vaadelda efektiivsust süsteemselt, s. o teda kujundavate tegurite-maa, tööjõu ja kapitali ühtsuses. 1
1. Hinnang rahvamajanduse kui terviku ja ettevõtte huvide kooskõlastatuse seisukohast, st makrotasandil vaadelda tootmise (ja investeeringute) efektiivsust 2. Süsteemsuse põhimõtte järgimine 3. Efektiivsusnäitajate leidmine ühesuguse metoodika alusel Hindamisel kõrvutatakse efekti ja loovutusi (kulutusi). Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o. ühiskonna progressi. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogiat, s.t. lähenemisviisi tegevuseks. MEETOD millegi tegemise viis METOODIKA meetodite kogum METODOLOOGIA õpetus, kuidas meetodeid kasutada, kuidas on need muutunud jne Efektiivsuse ja tootlikkuse olemus Mis on strateegia? STRATEEGIA on juhis sihipäraseks, läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Strateegia ettevõtte sise- ja väliskeskkonna seostaja ehk strateegia peaks aitama keskenduda sisemiseste tugevuste
Tootmise efektiivsus , mis nätab kasutatud ressursside või kulude ja tulemuste vahekorda, on oma olemuselt eelkõige ühiskondliku huvi väljenduseks. Eesmärgi saavutamiseks võib kasutada mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid, igaüks neist rahuldab mingil määral lõppeesmärki, kuid erinevas astmes.Et valida seatud eesmärgi saavutamiseks kõige tulemuslikum tee , on vaja õiget lähenemist .Need alused annab efektiivsusteooria. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogia , s.t. lähenemisviisi tegevuseks. Peaaegu igat hüvist võib toota mitmel erineval viisil. Ja iga majandussüsteemi üheks põhiküsimuseks on kuidas toota? Tootmisprotsessi iseloom määratakse ära ettevõtte tehnilis-tehnoloogilise seisundi poolt. Lähtudes ettevõtte konkreetsest tehnoloogiast ja püstitatud eesmärkidest , on võimalik kasutada tootmise sisendeid erinevates
Avatud süsteem (välise orientatsiooniga, paindlik) inimesed on avatud uuendustele ja peavad organisatsiooni väliskeskkonda heade ideede allikaks. Näited: alustavad ettevõtted, uued ettevõtte osakonnad - orgaanilised, paindlikud süsteemid. Ratsionaalsed eesmärgid (välise orientatsiooniga, kontrollile allutatud) inimesed peavad organisatsiooni ratsionaalseks, efektiivsusele suunatud üksuseks. Efektiivsust mõõdetakse tootmistulemuste jt. majanduslike tulemuste kaudu. Näited: tegutsevad, küpsusfaasis ettevõtted, müügiosakond organisatsioonis mehhaanilised süsteemid. Sisemine protsess (sisemise orientatsiooniga, kontrollile allutatud) inimesed valdavalt ignoreerivad väliskeskkonnas toimuvat ning keskenduvad organisatsiooni sisekeskkonnas toimuvale. Eesmärgiks on muuta organisatsioon sisemiselt efektiivseks, stabiilseks ja kontrollitud süsteemiks
Esemelised tsehhid on spetsialiseeritud ühe või mitme toote või siis ühelaadiliste sõlmede või detailide grupi valmistamisele. Esemelises tsehhis tehakse teatud toote valmistamisel paljusid erinevaid operatsioone. Kaasajal spetsialiseerumine ja koopereerumine ettevõtete ja riikide tasandil süveneb. 8.1.7. Tootmisprotsessi juhtimine Tootmisprotsessi juhtimine tugineb tootmisesse paigutatud tootmisfaktorite ja saavutatud tootmistulemuste võrdlemisel. Otsuste tegemisel lähtutakse ökonoomia põhimõtetest: tootmistulemus peab olema saavutatud minimaalsete tootmisfaktorite rakendamisega (nn. miinimumprintsiip); tootmisfaktorite rakendamine peab andma maksimaalse tootmistulemuse (nn. maksimumprintsiip). Tootmisettevõtte struktuuris on oluline eraldada rivijuhid ja staabijuhid. Rivijuhtkond tegeleb tootmisettevõttes operatiivse tegevusega, tootes ja müües kaupu või teenuseid, staabijuhte aga võib käsitada kui rivijuhtide
annaabi.ee 
