allkirjastatud (kinnitatud) ka kohapealse juhendaja poolt. ETTEVÕTTEPRAKTIKA TULEMUSTE HINDAMINE Praktika tulemuste hindamine toimub ülikoolipoolse juhendaja poolt ja selle aluseks on praktika päevik, mis sisaldab nii praktika aruannet kui ka iseloomustust ettevõttest. Praktika hindamise tulemuseks on: “arvestatud” või “mittearvestatud”. Positiivne tulemus kantakse õpinguraamatusse PRAKTIKA KOHT Ettevõtte nimetus Hummuli Agro OÜ maakond Valga maakond Ettevõtte tootmissuund (tegevusvaldkonnad) Loomakasvatus ja taimekasvatus ....................................................................................................................... Praktika toimumise aeg (6 nädalat) – 22.05 17 algus - 22.08.17 lõpp ........................................................................................................................ Puhkus (5 nädalat) – algus .......................................................................................................
tootmiseks tehtud erikulutuste vahe, mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardkogutulu koefitsientidest lähtudes.) 3. ERINEVAD TOOTMISTÜÜBID EESTIS 2001-2007 AASTATEL Majapidamise tootmistüüp -- määratakse toodanguliigi standardkogutulu osatähtsuse järgi majapidamise summaarses standardkogutulus. Tabel 2. Põllumajandusettevõtete tootmistüüpide klassifikatsioon Eestis Tüüp Tootmissuund Peamise tootmissuuna kirjeldus A 13-Taimekasvatus Teravili, õli- ja valgukultuurid 14 Peamised põllukultuurid 60 Segataimekasvatus B 20-Aiandus Köögivili, lilled, maasikad D 32-Püsikultuurid Puuvilja- ja marjaaiad, muud püsikultuurid 34 Mitmesugused püsikultuurid
MOTIVATSIOONI TÄIENDAMINE. Kvaliteedijuhtimise tööriistad (12) KVALITEEDIRINGID EESMÄRGIKS ON KVALITEEDI JA TOOTLIKKUSE PARANDAMINE NING SELLEKS KAASATAKSE TÖÖTAJAID PROBLEEMIDE LAHENDAMISSE Kvaliteedijuhtimise tööriistad (13) MAATRIKSDIAGRAMM Nt. OFD meetod (kliendikeskse kavandamise meetod) OFD meetod arvestab kliendipoolseid vajadusi ja nõudeid teatud uurimisobjekti kohta. Saadud andmete põhjal on ettevõttel lihtsam kindlaks määrata oma tulevane tootmissuund või uus tootmisprotsessi kavandus, tehnilised karakteristikud jne (järgmises näites: ¤ - tugev seos; + - keskmine seos; x – nõrk seos) Kvaliteedijuhtimise tööriistad (14) maatriksdiagramm Sageduse disain Garan- Tehn. Lisa- käepärasus Müügi- valik tii tase funkts. hind
- ühistuline masinate kasutus vähe levinud. Traktorite võimsus ja vanus Traktori optimaalseks kasutuseaks peetakse 12 aastat, aastaseks töömahuks 1200 – 1500 tundi. Keskmised kombainid (171 – 290 hj) koristavad aastas 400 – 600 hektarit, suured (üle 290 hj) 600 – 1000 ha. Põllumajandustootja ülesanded 1) tootmistehnoloogia valik; 2) masinate valik ja soetamine; 3) masinate efektiivne kasutamine. Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid - ettevõtte tootmissuund ja suurus; - tootmistingimused (mullastik, põldude suurus ja seisund, asukoht); - tootmisressursid; - ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus; - masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus; - masintehnoloogiate ja masinate-alane nõuandetegevus, koolitus, rakendusuuringute tulemuste tutvustus; - keskkonnakaitselised jm nõuded.
.......Error: Reference source not found6-8 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil .....................................9-11 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine ...............11-12 4.Kokkuvõte........................................................................................................................13 1. Sissejuhatus Väetussüsteem on koostatud väljamõeldud põldudele. Talu tootmissuund on kombineeritud teravilja ja rapsi kasvatamisega. Põllud asuvad Põlvamaal Ahja vallas Kosova külas. Kokku on maad 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan
5,8. Profiili alumise osa happesuse määrab lähtekivim, milleks on antud juhul punakaspruun moreen, seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga. Liikuva alumiiniumi sisaldus on nendel muldadel 20-30 mg kg-1, mis ei limiteeri saagi produktiivsust. Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus. Kasvatatakse kaera, mille kasutussobivus mullaga on kümnepallisüsteemis maksimaalne. (10) Peale selle kasvatatakse 5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2
Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets raiuti maha, puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. Kui mulla viljakuse tase langes lasti uus mets kasvada. Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse.
4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega. 17:Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika käsutamisega. Põllumajandustootja ülesanded 1. Tehnoloogia valik 2. Masinate valik ja soetamine- Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid: - hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad 3. Masinate efektiivne kasutamine Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid: 1. Ettevõtte tootmissuund ja suurus 2. Tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus, paiknevus) 3. Tootmisressursid (tööjõu ja kapitaliressurssidega varustatus ja kvaliteet) 4. Ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kattesaadavus 5. Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. Keskonnakaitselised jm. nõuded 18
· · Põllumajandustootja ülesanded · Põllumajandustootja ülesanneteks on: 1. tootmistehnoloogia valik 2. masinate valik ja soetamine (nt traktorite ja kombainide puhul on olulisteks teguriteks hind, teeninduspunkti kaugus, masina töökindluse näitajad) 3. masinate efektiivne kasutamine · · · Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: 1. tootmisüksuse suurus ja tootmissuund 2. tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus ja paiknevus) 3. tootmisressurssid (tööjõu kui kapitaliressurssidega, sh põllumajandustehnikaga varustatus ja kvaliteet) 4. ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus 5. masinaehitusfirmade ja maaletootjate poolt pakutav masinate valik ja nende tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6
eesmärgil ning TTI peab selleks andma loa. 10. Kehaehituse mõju kasutuskestusele. Aretuse eesmärgiks on luu pikaealine, produktiivne ja majanduslik lehm. Karjas pilaealisuse tagavad: tugev kehaehitus, hea tervis, korralikud söötmis-pidamistingimused, sobiv genotüüp. Karja praakimise põhjused: aretuslik(>8%), tervis(47%), kehaehitus(40%), söötmine(>12%). Pea hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili. Avaldub tõug või tootmissuund. Kael - hinnatakse pikkust, paksust, ülaserva sirgust. Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne turi paikneb esimeste rinnalülide ogajätketel ja abaluukõhredel. Piimalehmadel on tüüpiline kitsas, kõrge, katusjas turi. Seebuveistele on iseloomulik turjakühm, kuhu ladestub ka rasvkudet
Külvikord on viljavaheldussüsteem, st ei ole mingi suvaline süsteem vaid süsteem on korra välja mõeldud ja järgnevatel aastatel ei pea hakkama välja mõtlema mida järgmisena külvata. Külvikord ja selles viljeldavate kultuuirde valik määratakse majapidamise suuruse, tootmissuuna ja keskkonnatingimustega. Külvikorda kavandades tulleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi (vastavalt sellele tuleks paika panna tootmissuund ja sealt edasi külvikultuurid) - millist orgaanilist väetist on kasutada (kui on näiteks olemas loomasõnnikut siis saaks edukalt kasvatada rapsi; mineraalse väetise puhul lähevad hästi liblikõielised) - millised taimekahjustused on probleemiks (kas tehniline baas annab seda kõrvaldada või pean valima riskivabamad kultuurid) - milline on masinapark ja tööjõud
annaabi.ee 
