ettevõtteid. Oligopoli puhul eeldame, et keskmise kulu (ATC) joon a. on üldjuhul samasuguse kujuga nagu täiusliku konkurentsi puhul b. on horisontaalne c. alati suureneb tootmismahu kasvades d. alati alaneb tootmismahu kasvades Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. täiuslik konkurents b. monopolistlik konkurents c. monopol d. oligopol Oligopoolsesse tootmisharusse sisenemise takistuseks võib olla a. võimatus alandada püsivkulude keskmist taset (AFC) b. olemasolevate ettevõtete toodete kõrge kvaliteet c. siseneva ettevõtte suur kapitalivajadus uute sisenejate madal tulutase d. ametiühingute poolne kontroll hindade üle Kui tootmisharus tegutseb ainult 2 ettevõtet, siis puudub nendevaheline konkurents. - Vale Monopolistliku konkurentsi omapäraks on see, et toodet ei ole võimalik täielikult asendada muu samalaadse hüvisega.
1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud:
· Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. · Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsi turul. 2. Diferentseeritud toodang- firmad toodavad sarnast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla- märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada. Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell.
Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus) Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires. Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad) Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused:
3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4
• turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast • kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents • Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul • Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) • Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda • Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim – ta suudab hinda mõjutada teatud piires • Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile Oligopol • Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. • Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
.vastuolud kartelli ühishuvide ja ettevõtete isiklike huvide vahel.??? Oligopoolsel turul on sõlmitud kartellikokkulepe, siis turg on pmlt monopoolne. Tekkepõhjused: Tootmismahu ökonoomsuse saavutamine Ettevõtete ühinemine ja turu hõivamine Strateegiliste ressursside valdamine Kui mõni ettevõte oma tootmismahtu suurendab, paistab see kohe silma. Käivad kaasas erinevad kokkulepped seoses mahu ja hinnaga. Oligopoolsesse tootmisharusse sisenemise takistuseks võib olla: siseneva ettevõtte suur kapitalivajadus Monopolistlik konkurents (sarnane täieliku konkurentsiga): Palju firmasid Toodang on erinev Turule sisenemine/lahkumine pole piiratud-kerge Hinnakontroll: lokaalne või ajutine monopol. Mõningane võime hindu mõjutada. Info on kõigile kättesaadav Peamine erinevus on see, et toodang ei ole päris identne
Sisemine areng tähendab ettevõtte arengut sisemiste ressursside arvel (tootearendus, turundus või reklaamitegevus), firma turuosa suureneb. Väline areng moodustatakse äriühendus. Soetatakse tütarettevõtteid, moodustatakse iseseisvaid filiaale, toimub ettevõtete ühinemine. Ettevõtete ühinemised võib jagada kahte suurde alagruppi: 1) Vertikaalne ühinemine puudutab selliste ettevõtete liitumist, kes kuuluvad küll ühte tootmisharusse, kuid asuvad erineval tootmistasandil (nt. lennukompanii omandab reisifirma), ühinevad tarnijad ja hankijad (lõpptootja ostab materjalitootja). 2) Horisontaalne ühinemine kahe või enama ühesugust või sarnast teenust pakkuva või toodet tootva ettevõtte ühinemine, ülevõtmine või liitumine ehk ühinevad konkurendid. Alljärgnevalt on näha, millised osalused võivad tekkida ettevõtete ühinemisel ja omandamisel.
turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast ·kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents ·Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul ·Diferentseeritud toodangtooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) ·Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires ·Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile Oligopolturg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. ·Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused:
annaabi.ee 
