asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse
lepinguta või lühiajalise lepinguga, on Iepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõImitud enamasti pikaajaline kokkulepe. 16) Pakendi funktsioonid logistikas lk 294-295 Mahutamine. Kaubad peavad olema pakendisse mahutatud, enne kui neid saab ühest kohast teise liigutada. Kaitsmine ja säilitamine. Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise vastu. ,,Portsjoniteks" jagamine. Suuremahuliste tööstuslike tootepartiide jagamine kliendisõbralikumateks väiksemateks kogusteks. Unitiseerimine ehk pakkeühikuteks koondamine. Esmased pakendid pakitakse kokku sekundaarseteks pakenditeks. Sekundaarsed pakendid pakitakse kokku kaubaalusetäieks. Kaubaalused laaditakse kokku konteineritäieks. Kasutusmugavus. Klientide jaoks kaupade mugavama kasutamise võimaldamine. Tuvastamine ja informatsioon. Pakend kannab mitmesugust kaupade
Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse
Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates
kerge ära tunda hoone katuseviilu all oleva luugiava järgi. Luugi kohal oli kiviseina sisse müüritud seinast välja ulatuv puidust tala, mille külge kinnitati tali. Nii oli võimalik vinnata kokkuköidetud või puidust alusele paigutatud kaupu ülakorruse lattu või anda välja edasimüügi eesmärgil. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikutelt, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine oli võimalus ja ka vajadus säilitada suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253
tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite komponendi- ja materjalivajadust. Lõpptoode on kõrgeim tasand, järgnev tasand on komponentide tasand, seejärel detailide ja lõpuks toormaterjali tasand. Kolmas MRP-komponent on materjalivaru fail , mis kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mida MRP ei ole muude tootepartiide tarbeks reserveerinud. Neid andmeid saab vormida tarnijatele esitatavateks tellimusteks. Üksikasjalik materjalivaru fail näitab : Ostutehinguid vastuvõttu lattu väljastusi laost väljapraagitud materjale ja nende kogusei plaanitud tellimusi täitmisele pandud tellimusi eeldatavaid kohaletoimetamise aegu iga materjali tellimiskoguseid ja tellimuste esitamisaegu
ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur on diagramm, insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Kolmas MRP-komponent on materjalivaru fail, mis kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mida MRP ei ole muude tootepartiide tarbeks reserveerinud. Erinevalt MRP-st on MRP II (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava.
Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja sellest teavitatakse ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtudokument. Peaaegu kõigil toiduakupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja realiseerimisaeg. Enamasti kontrollitakse vastuvõtmisel üle ka vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused vastuvõtudokumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle ja/või märkida vastuvõtudokumendile lisaks ka tootepartiide numbrid. Lisaks eelnevale on vaja vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on suletud, vigastamata ja kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad vigastada muud veetavad kaubad, mittekorras treiler, hooletu ja nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et poolhaagise vettpidav kate (tent) on veidi purunenud ja kaubad on saanud märjaks
Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja sellest teavitatakse ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtudokument. Peaaegu kõigil toiduakupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja realiseerimisaeg. Enamasti kontrollitakse vastuvõtmisel üle ka vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused vastuvõtudokumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle ja/või märkida vastuvõtudokumendile lisaks ka tootepartiide numbrid. Lisaks eelnevale on vaja vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on suletud, vigastamata ja kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad vigastada muud veetavad kaubad, mittekorras treiler, hooletu ja nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et poolhaagise vettpidav kate (tent) on veidi purunenud ja kaubad on saanud märjaks.
Nii oli võimalik vinnata kokkuköidetud või puidust alusele paigutatud kaupu ülakorruse lattu või anda välja edasimüügi eesmärgil. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikutelt, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine oli võimalus ja ka vajadus säilitada suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusilosooia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük.
annaabi.ee 
