Tööstusliku ökosüsteemi skeem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

82

docx

TsÜS küsimused eksamiks

Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.

Tsiviilõiguse üldosa

70

docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

 8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k -

Õigus ja eetika

22

doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

5 etappi:  Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel.  Geograafiliste avastamiste periood, renesanss.  Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus.  Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju.  Kaasaegne periood – biokeskne suund. Keskkonnakaitse:  Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju  ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele,  Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele,  Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Keskkonnategurid:  Loodusõpetus,  Rahvastiku uurimused,  Põllumajandus,  Kalandus,  Meditsiin. Ökosüsteem- koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab

Keskkonna õpetus

46

pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

regenereerimine. Eelised: efektiivne soolade eemaldamiseks, kiire, padruneid pole vaja regenereerida. Puudused: ei ole nii efektiivne kui tavaline ioonvaheti, võib vette puru anda, orgaanilised ühendid ja bakterikolooniad võivad tekkida ja takistada ioonvaheti tööd.  I don't want to know the answers, I don't need to understand 29. Joonistage veepuhastussüsteemi tüüpiline skeem ja kommenteerige erinevaid sõlmesid. GRAVIMEETRIA 30. Gravimeetrilise analüüsi põhimõte. Meetodite jaotus. Tooge näiteid. Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantiatiivsed keemilised meetodid, mis baseeruvad aine massi määramisel. Gravimeetrilised meetodid jagatakse sadestusmeetoditeks (analüüdist saadakse sade, mis kuivatatakse, kaalutakse, massi järgi leitakse analüüdi kogus) ja aurustamismeetoditeks (proovist aurutatakse analüüt välja ja määratakse tema mass või

Keemia

24

docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega.

Ökoloogia

24

docx

Liikide kadumise põhjused

kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus. Samamoodi väheneb populatsiooni suuruse kahanamisel liigi geneetiline mitmekesisus, kuid see võib aja jooksul mutatsioonide ja rekombinatsioonide tulemusena taastuda. Kuid niipea, kui liik välja sureb, kaob ka tema unikaalne pärilikkusinfo koos liigi omaduste ja panusega ökosüsteemi ning kadunud populatsioone ei saa enam kuidagi taastada. liigi kadumisega vaesuvad ka kooslused ja ökosüsteemid, mida see liik austas, ning liigi võimalik väärtus inimeste jaoks jääb avastamata ja kasutamata. Väljasuremise mõistest Sõnapaaril „välja surnud“ on mitu nüanssi, mis võivad sõltuda kontekstist. Liik on lõplikult välja surnud (extinct), kui kogu maailmas pole enam elus ühtki selle liigi esindajat; näiteks

Ökoloogia

15

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel. Igasugune klassifitseerimine sõltub klassifitseerijast, erinevate klassifitseerijate rühmitused ei kattu. Läbi aegade on kasutatud paljusid kriteeriume funktsionaalsetesse rühmadesse paigutamisel, näiteks mõned: eluvormid, morfoloogia, asukoht võrastikus, fenoloogilised rütmid, organi struktuur, füsioloogilised karakteristikud, jne. Iga ökosüsteemi iga taseme saab jagada elementide gruppideks, selle aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: 1.Integratsiooni kriteerium - käsitletakse funktsionaalseid nende integreerituse tasandil. Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

42

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

ka loomi. Kiskja ­ imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver ­ loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära. Toiduahel ­ jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk ­ toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Ökoloogiline püramiid ­ ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga. Biomass ­ laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (0)