energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, ka linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide
Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt seedumatu taimeraku koostiskomponent. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes. (mida puisem taim, seda rohkem) Vähe: teraviljades, kartulis, juurviljades. 6
39,8 MJ soojust e. energiat 1 kg toorkiu põlemisel vabaneb 4,79 Mcal e. 20,1 MJ soojust e. energiat 1 kg N-ta e.a.põlemisel vabaneb 4,17 Mcal e. 17,5 MJ soojust e. energiat Toitaine soojusväärtuste arvude järgi koostatud võrrandi kohaselt võrdub sööda energiasisaldus: KE = (23,9 Z + 39,8 Z + 20,1 Z + 17,5 Z) : 100, kus KE - koguenergia (MJ/kg) Z - proteiinisisaldus (%) Z - toorrasvasisaldus (%) Z - toorkiusisaldus (%) Z - lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus (%). Sööda koguenergiasisaldus oleneb rasvasisaldusest. Mida rohkem on söödas rasva, seda suurem on selle sööda koguenergiasisaldus. Sööda väärtust iseloomustab aga mitte niivõrd see, kui palju ükd või teine sööt koguenergiat sisaldab, vaid see kui palju loomorganism sellest energiast ära kasutab s.t. omastab. Energia omastamist näitab seeduvate toitainete energia ehk lühidalt seeduva energia sisaldus.
(klorofüll, karotiin, ksantofüll jt.), A-, D-, E-, K-vitamiin jt. Sellepärast nimetataksegi seda ainete rühma toorrasvaks või sageli ka eetris lahustuvateks aineteks (kuna lahustina kasutatakse keemilisel analüüsil kõige sagedamini etüüleetrit). Toorkiud - tinglik aineterühm, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist, pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada:
Rukkijahu söötmine (parem loobuda) Kui teeme söötmisplaani, ei saa enne oktoobri kuud vilja kasutada, see peab valmima poolteist kuud valmima, värsket ei tohi anda, muidu tapame sead ära.!!!!!!!!!! 4. Halvakvaliteediline joogivesi. Niplist tulev vesi on parem kui künast. 36. Sigade halva söödaväärinduse põhjused. HALB SÖÖDAVÄÄRINDUS 1. Riknenud sööda käsutamine (neis olevate bakterite, seente ja mükotoksiinide tõttu). 2. Rääsunud rasvade söötmine. 3. Rats suur toorkiusisaldus (kesikutel ja nuumikutel võib sööda toorkiusis olla kuni 6%). 4. Suure glükosinolaatide sisaldusega rapsi söötmine. 5. Sigadel veetarbimise piiramine. 37. Emiste halbade jõudlusnäitajate põhjused. EMISTE HALVAD PRODUKTIIVSUSNÄITAJAD 1. Väikesed pesakonnad. (fläshingu mittekasutamine, algtiinete emiste ülesöötmine) 18
toimuma biokeemilised protsessid, et hakkas hoogne elutegevus, saame saagi varem kätte, Oht nakatuda kartulilehemädaniku väiksem. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat, peab toimuma valguse käes, temperatuur 14-16 kraadi, õhuniiskus 85%. Sobiv teha kilekottis, transees, lavakastis. Põhjas sõnnik ja põhk, pealt saab katta, külma kaitseks. Söödajuurvili Talvine mahlakas sööt, sisaldab 75-90% vett. Elusad koed. Soodustavad teiste söötade omastamist. Parandavad isu. Juurviljal väike toorkiusisaldus, hea seeduvus. Söödapeet, poolsuhkrupeet, suhkrupeet, söödakaalikas, naeris, porgand. Kasvatust piirab suur käsitsi töö maht, mis muudab kasvatamise kalliks. Mahukas sööt, mistõttu säilitamine raske. Külm võib kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas
pH 5,5 juures. Kui vatsa pH on vahemikus 6,0-5,5 , siis haigustunnused kujunevad välja väga aeglaselt ning haigus diagnoositakse kaasnevate haiguste kaudu ( maksa abtsessid, laminiit), sellist looma seisundit nimetatakse subkliiniline atsidoos ( SARA). Surma põhjus on lämbumine, nuga kätte ja päästma. Põhjused · Liiga peen koresööt · Ratsiooni madal toorkiusisaldus · Mittestruktuursete süsivesikute liig Patogeenes · Vatsavedeliku pH kiire langus · Protozoade ja tsellololüütiliste bakterite arvu vähenemine · Suureneb tugevate hapete, eelkõige L- ja D- piimhappe süntees vatsas. · Eesmaod seiskuvad · Kulutatakse ära sülje ja vere fosfaat- ja karbonaatpuhvrid. · Kehavedelikud tõmmatakse vatsa, rakud dehüdreeruvad
Sellepärast nimetataksegi seda ainete rühma toorrasvaks või sageli ka eetris lahustuvateks aineteks (kuna lahustina kasutatakse keemilisel analüüsil kõige sagedamini etüüleetrit). Toorkiud tinglik aineterühm, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist, pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF – neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF – happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL – ligniin
· Konserveerida saab kõiki veiste söötmisel kasutatavaid teravilju: otra, kaera, nisu · Konserveerimine toimub vahaküpses staadiumis terade viljakesta muljumise järgse sileerimisega, lisades vajadusel kindlustuslisandeid. · Sileerimisprotsess ise toimub sarnaselt rohu- ja maisisiloga. · Halbade ilmastikutingimuste ja ristiku allakülviga teraviljapõldude korral on silo valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu sama näitajaga. · Seega ei saa vilisesilo sööta suures koguses kõrgetoodangulistele lehmadele, kuid see sobib hästi noor- ja nuumloomade söödaks. · Energiarikkad märgkontsentraadid on melass jms, proteiinirikkad vedelad tööstusjäätmed nagu õlleraba, praak, vadak jms · Söödalisandid
annaabi.ee 
