(äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud). Venitamine on operatsioon, mille käigus suurendatakse tooriku pikkust ja vähendatakse läbimõõtu (võllid, astmelised võllid, kepsud). Venitamiseks kasutatakse mitmesuguseid pinne: lapik-, väljalõikega, ümarpinne; vormraudu, venitusraudu, torne ja padruneid. Raiumine on operatsioon, mille käigus: 1) toorik jaotatakse osadeks, 2) tehakse toorikusse osalisi sisselõikeid, 3) eraldatakse toorikust osa materjali. Raiumisel kasutatakse käsisepistamisel meisleid ja masinsepistamisel kirveid. Augu löömine ehk mulgustamine on operatsioon, mille käigus moodustakse toorikusse avasid või süvendeid. Mulgustamise tornid võivad olla ümmargused, ruudukujulised, ovaalsed ja erikujulised. Painutamine on operatsioon, mille käigus antakse toorikule ettenähtud kõver kuju.
Testi võimalikke küsimusi ja vastuseid Tootmistehnika alused 1 Question1 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Termiline b. Mehaaniline c. Elektrooniline d. Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelis...
mm, pikkusega L2 = 47,6 mm ning sügavusega h = 4,8 mm. Soone kaugus otspinnast l = 4,2 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 12. 14. Peenfreesimine sõrmfreesiga (soon) Freesida joonisel märgitud soon kaiusega L1 = 8 mm, pikkusega L2 = 48 mm ning sügavusega h = 5 mm. Soone kaugus otspinnast l = 4 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT8. Pinnakaredus Ra 3,2. 15. Puhasfreesimine laupfreesiga Freesida 5-kraadise nurga all toorikusse soon otspin- nast L1 = 35 mm kaugusele. Lõike pikkus L2 = 12 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 12. 16. Koorivfreesimine laupfreesiga (5. aste) Freesida 5. aste pikkusega L1 = 16 mm. Lõike süga- vuseks L2 = 11,8 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT12. Pinnakaredus Ra 25. 17. Puhasfreesimine laupfreesiga (5. aste) Freesida tooriku otsa pikkusega L1 = 18 mm. Lõike sügavuseks L2 = 14 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT10.
sealhulgas seest õõnsate toorikute pikivenitamiseks tornil. Sisselõigetega vormpinne 1 kasutatakse selleks, et anda venituskohale kindel kuju. Operatsiooni nimetatakse vormpinnidega venitamiseks e. vormpinnidega sepistamiseks. Ringvenitamist kasutatakse õõneskeha läbimõõdu suurendamiseks. Ristivenitamine leiab kasutamist tooriku üksikute osade laiuse suurendamisel. Augustamine seisneb toorikusse õõne moodustamises materjali väljasurumise teel. Augustamisel kasutatakse erineva kujuga sepatorne e. augutorne. Läbivad avad saadakse kahe operatsiooniga: kõigepealt moodustatakse augutorniga (sepatorniga) mitteläbiv ava, jättes ava sisemusse nn sisekraadi e. sidepinna. Vastasel juhul võib augutorn puruneda. Järgneb õhukese sisekraadi äralõikamine. Soonetamine seisneb soonerauaga toorikutesse mitmesuguse kujuga soonte tegemises.
ruumiline vorm. Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt.
väiksemate puunottidega niimoodi vastu maad, et see tahumise käigus ei pöörduks. Oluline on määrata toorikul 2/5 kogupikkusest, et sellelt kohalt alustada otste teritamist - tüve poole järsemalt, ladva poole laugemalt. Kahe viiendiku pikkuse kohalt jäeb põhja pikikumerus 0,5-1 meetri pikkuses tahumata. Nüüd hakatakse õhukesi laaste maha raiuma. Kumerus suureneb pidevalt ja otsa poole tuleb saagida toorikusse sügavad lõiked, et kirvega saaks suurte halgude kaupa liigset puitu maha lahata. Põhjakumerusi peab tahuma seni, kuni päris otsas jäeb vastasservani 8-10 cm. Ka kanuu küljed tuleb otste suunas kumeralt ära tahuda, aga siin jäeb tooriku teljel päris otsa paksuseks 6 cm. Külgede väljatahumine on selle võrra keerulisema, et kõigepealt on vaja määrata tooriku telgjoon, siis kanuu otsad ja tahuda mõlemad küljed sümmeetriliselt, et üks oleks teise peegelpilt
Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt Kõrgahju tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks Kõrgahjuprotsess: Kõrgahi (blast
Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku ettenihkeliikumine vastassuunalised. Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk järgult. Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne.
Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist.
Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon – ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h)
Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nimetatakse püsivusajaks ehk lihtsalt püsivuseks T ja mõõdetakse minutites. Olenevalt lõiketingimustest on treilõikuri püsivus tavaliselt 7,5...15 min. Suurimat mõju avaldab püsivusele lõikekiirus. Kuna suurus m on väike, siis isegi tühine kiiruse muutus muudab püsivust järsult. Kiiruse muutusele vähem tundlikud on suure kõvadusega kermised
koos klotsiga ( joon. 102b). Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse materjalidesse kasutatakse jõhvsaagi (joon. 103). Joonisel 104 on toodud näiteid väikese läbimõõduga materjalide tükeldamisest. joon. 102 Lattmaterjali ja õhukese lehe saagimine käsisaega Jõhvsaega saagimine joon. 103 Ümarmaterjali lõikamine: a toorikusse sisselõikamine; b saelehe asend saagimise ajal; c sisselõiked toorikusse kahelt ja neljalt poolelt; d paksu lati katkimurdmine vasaralöökidega; 1 toorik; 2 vasar; 3 metallist vahetükk; 4 alus. joon. 104 Torude lõikamisel on vajalik valida õige saeleht s.t., et mida kõvemast materjalist on toru ja mida õhemad on selle seinad, seda väiksem peab olema saelehe hamba samm.
kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on välja- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi lõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moo- presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasuta- dustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kus- tavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Vänt- juures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) pressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuum- eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt
annaabi.ee 
