.....................................................................................................................................28 3.1.Joonised...........................................................................................................................28 2 1. Marsruuttehnoloogiad 1.1. Võll Treipink – Lathe 02 Small. Võimsus 11 kW, maksimaalne pöörlemissagedus 6000 1/min. Tooriku valik Toorikuks valiti võll, läbimõõduga ØDtoor = 31 mm ja pikkusega Ltoor = 40 mm. Tooriku materjaliks on madalsüsinikteras C10E (0,1-0,25% C). Toorik kinnitatakse ühelt poolt padruni külge. 1. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD1=26 mm ja pikkusmõõduni L1=10 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L1kooriv = 30 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm. 2. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi SEPISTAMISE PRAKTIKA KURSUSETÖÖ Õppeaines: Metallide kuumtöötluse praktika Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Juhendaja: lektor A. Altmäe Tallinn 2010 Sepistatav detail Detailiks on 150mm pikk läbilöögi meisli pea, mille teine pool on ruudukujuline lame haamer. Sellel on auk käsivarre paigaldamiseks. (Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik Esiteks lõikan pikast latist umbes 700mm pikkuse lõigu, et ei peaks tange kasutama ja saaks latti kuumakindlate kinnastega täpsemalt juhtida alasi peal
lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse (sele 2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Ekstrudeerimisel on toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Ekstrudeeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg, Cu-sulamid), harvem teraseid. Toodetakse nii lihtsa kui ka väga keerulise ristlõikega profiile, samuti torusid. Tehnoloogiliste iseärasuste tõttu saab toota profiile, mida valtsimisega toota ei ole võimalik, näiteks nelikant- või ovaalse ristlõikega torusid. Ekstrudeerimise eelisteks valtsimisega võrreldes on suurte deformatsiooniastmete
• Rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; • Rakside paigaldusel tööpingi löölauale peab olema tagatud ristseis; • Korraga peab olema paigaldatav min 2 detaili; • Detailide kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt; • Rakise projekteerimisel kasutada standardelemente; 2 TOORIK, TÖÖPINK Tooriku andmed Detaili „Hoidik“ toorikuks on etteantud järgmiste mõõtmetega materjal: 55,5 x 22 x 37,7mm. Tooriku materjalik on alumiinumsulam 6082 T6. Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus Etteantud projektülesande lahendamiskes valin järgmise freespingi HAAS VF-3SSYT tehnilised parameetrid (Joonis 2.) Joonis 2. Haas VF-3SSYT [1] 3 Valitud freespingi töölaua parameetrid (Joonis 3.) Joonis 3
traadi otsast. Kaitsegaasi järelvool 0-15 sekundit Plasmakeevitus -Läbistaval keevitusel saab keevitada ilma õhupiluta detailide vahel kuni 8- 20mm paksust plaati. Mehhaniseeritud keevitus. 18. alumiiniumsulamite survetöötlemine: Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Valtsimine- survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele, Al survetöötlusprotsessides moodustab ligi 50% valtsimine. Tõmbamine- on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline toode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. Tõmbamisel on võimalikud
20 20 18 60 50 142 Joonis 1. Detail Töötlemislisa Töötlemisvarud Joonis 2. Töötlemisvarude paiknemise skeem erinevatel pindadel 1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt)
Puidu treimist teostatakse erinevate puidu treipeitlite abil ja kuna puidu treipeitleid on erinevaid, siis tihti on ühesugusel peitlil mitu erinevat nimetust. See võib ajada algaja segadusse, kuid põhilised treipeitlid on: 1. õõnespeitel 2. kaarpeitel 3. kaldpeitel 4. mahalõikepeitel 1. Õõnespeitel, kõige tähtsam puidutreiali tööriist. Kasutatakse puittooriku kiireks lõikamiseks ümmarguseks toorikuks, kausside ja plaatide, aluste, nõgusprofiilide ja muude detailide treimiseks. 2. Kaarpeitel, kasutatakse sisemiste ja välimiste läbimõõtude kaapimiseks ja pinna ebatasasuste vähendamiseks. 3. Kaldpeitel, kasutatakse kolmnurksete soonte, ribide jne tegemiseks. 4. Mahalõikepeitel, kasutatakse materjali otselõikamiseks või mahalõikamiseks. Samuti kasutatakse kaapimiseks ja läbimõõtude paika seadmiseks.
baaspinnaks . Esimese baaspinna moodustamine tähendab reeglina ühe lapikpinna töötlemist tasapinnaliseks – hööveldamine käsihöövliga, rohthöövelpingiga Kõigi järgmiste pindade asend on määratud esimese baaspinna suhtes Baaspindasid võib detailil olla mitu . Operatsioonide järjekord plaatmaterjalist (ristvineer, puitlaastplaat) Detailide valmistamisel . Materjali juurdelõikus kordses mõõdus toorikuks Kordses mõõdus tooriku tükeldamine Laiuses puhtasse mõõtu lõikamine Pikkuses puhtasse mõõtu lõikamine Puurimine Lihvimine Viimistlemine . Detailide viimistlemine . Peitsimine Ooteaeg kuivamiseks Esimene lakkimine Ooteaeg kuivamiseks Vahelihvimine Teine lakkimine Ooteaeg kuivamiseks . Toote monteerimine ja pakkimine Koostude monteerimine
pdf Töötlemiskeskused on arvutiga juhitavad tööpingid, mis on võimelised sooritama mitmesuguseid töötlemisoperatsioone toorikutega, millel on erinevad pinnad ja orientatsioon ilma, et toorikud oleks vaja rakisest eemaldada. Toorik asetseb tööpingi töölaual statsionaarselt, lõikeriist pöörleb ja liigub teljesuunaliselt. Automaatliinide või tavaliste tööpinkide korral toorik viiakse tööpingi juurde. Töötlemiskeskuste puhul töötlemisoperatsioonid viiakse tooriku juurde. Toorikuks võib olla nii tükeldatud materjal kui ka erinevat tüüpi tööristad (survevaluvormide matriits ja tempel, stantside plaadid jne.) kõik, mis vajab töötlemist. Töötlemiskeskuste tüübid: -Vertikaalse spindliga töötlemiskeskused -Horisontaalse spindliga -Universaalsed -Treimiskeskused 24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. Painutamine on sageli kasutatav maht- ja lehtvormimismeetod, mida tehakse peamiselt külmalt, vähemplastsete metallide puhul ka kuumalt.
2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid Soome keskmistes puidutööstustes kirjeldatakse järgmisi tööetappe, mis sisuliselt vastavad meie operatsioonidele. 1. Järkamine - Puit lõigatakse soovitud pikkusega tükkideks. See tehakse eritüübiliste järkamise ketassaagidega. 2. Servamine(kantimine) - Lauamaterjali servad saetakse sirgeteks. Servamine toimub servamise saagpinkidel, ketassaega. 3. Mõõtu saagimine - Materjal saetakse mõõdetuna servatud äärest alates vajaliku laiusega toorikuks. 4. Otsehööveldamine e. rihtimine - Lauamaterjali lapikpind ja serv tasandatakse (rihitakse ja tehakse siledaks). Hööveldamine toimub höövelpingis (rihtplate), kus hööveldamise teostab pöörlev tera (frees). 5. Kokkusobitamine (liitmine) - Puitmaterjali külg ja mõlemad servad hööveldatakse sirgeteks pindadeks (riht)höövelpingil. 6. Tasapinnaline paksushööveldamine - Materjal hööveldatakse ühepaksuseks pöörleva freesiga paksushöövelpingis. 7
metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse tera- (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus seid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmba- 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). mine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõike- kuumvaltsplekki
annaabi.ee 
