soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp. Alusmets hõre, 2 kuid liigirikas: pajud, pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis. 1.7 Rabastuvad metsad liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel, alustaimestikust domineerivad puhmad, ülekaalus männikud. Sinika kasvukohatüüp tasastel madalamatel aladel, muld tugevasti leetunud, leede- glei ja leede turvastunud mullad, väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud, madala tootlikkusega. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus kanarbik, sinikas, pohl. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Toitainevaesus ja liigniiskus metsas. Põhja- ja Edela Eestis.
Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad.Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm
Puistu- valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Alusmets- hõre, kuid liigirikas- pajud, pihlakas, toomingas, mage sõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- väga liigirikas ja lopsakas- angervaks, naat, seakapsas, soo- koeratubakas, sõnajalad; pidev sammalkate puudub. Edela-Eestis laiemalt levinud- 10% metsadest. 1.7 rabastuvad metsad- Liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Sinika (sn) kkt Levivad tasastel, madalamatel aladel. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis 0,4% metsadest. Muld- lähtekivimiks liivad; tugevasti leetunud; sisseuhtehorisondis sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi; leede-glei ja leede turvastunud mullad; toorhuumus kuni 30cm; väga happeline, liigniiske. Alusmets- harv, hõre; kadakas, pajud, paakspuu.
Boniteet II-III, sanglepikud on mõnevõrra tootlikumad. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo-koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad
maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, Lääne- ja Loode-Eesti, 5% metsadest. Angervaksa (an) – madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, segapuistud – kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd, bon II-III, toorhuumuse horisont 10-30 cm, Edela-Eesti, laiemalt levinud – 15% metsadest. Rabastuvad metsad – liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga, ülekaalus III-V bon männikud. Sinika (sn) – lähtekivimiks liivad, muld väga happeline (pH 2,5-3,5) ja liigniiske, valdavalt männikud IV-Va bon, domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusamble (kr) – tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga, viljakam eelmisest, III bon männikud, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad
Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad
Esineb Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 3. Sademetest. väikeste aladena - 1% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. 1.6 Soovikumetsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, metsad. 3 soomulla alltüüpi: sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või
Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus
rohttaimi. LU teke raskendatud, uueneb sanglepa või sookasega vegetatiivselt. Kuivendatud osades võiks kultiveerida ka kuuske kuni 3000 tk -ha-le, samuti sangleppa kuni 2500 taime ha-le. Tr-an alltüüp on levinud saartel ja mandri lääneosas, moodustades kuni 4,9 % kogu metsamaast. 23. Rabastuvad metsad ja kõdusoometsad Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel. Alustaimestikus domineerivad sinikas, h. mustikas ja kanarbik. Samblarindes karusamblad ja turbasamblad. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika kasvukohatüüp (sn) Esineb tasastel, madalamatel, laugjatel aladel, mikroreljeef künklik. Lähtekivimiks mitmesugused liivad. Põhjavee tase kõikuv, ulatudes enamasti maapinnalt kuni 1 m sügavuseni, põhjavesi karbonaatidevaene, põhjustades mulla
annaabi.ee 
