veeteel, mis ühendab Daugava jõge Riia lahe ja Balti merega, on linn alati olnud tähtis transpordisadam ning teerist, kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14
esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest. Baeri tänav Baeri auks loodi Tartu kesklinna ka tema nimeline tänav. See on umbes 620 meetrit pikk, selle keskel avaneb ühes kohas vaade Tartu Toomkirikule. Varem kandis see tänav Vallikraavi tävana nime. Baeri monument Monument loodi Baeri austuseks tema 10.suurma-aastapäevaks. Püstitati tema matmispaika Raadi kalmistule Tartus 28.november 1886 aastal. 6 Kasutatud infokanalid 1. http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=4&do=2 (19.01.2014) 2. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=1940&layer=109&lang=est#1973 (19.01.2014) 3. http://et.wikipedia
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana
Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv. Püüdis kujundada fassaadi maalilise tervikuna
Usk kirikuainuautoriteeti lõi kõikuma Sai alguse reformatsioon 1517 1445 leiutati trükikunst (Gutenberg), raamatuid palju rohkem, teadmiste laiem levik Renessanssi arhidektuur: Püük kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente sambaid ja kupleid Itaalia oli renessanssi sünnimaa, linn Firenze, perekond Medici kunstisoosijad, finantseerijad 1377-1446 F. Brunelleschi tegi Firenze toomkirikule kupli Teine tema oluline ehitus oli Leidud Laste Kodu Firenzes (Brunelleschi) Renessanssi ajal hakkas plahvatuslikult kasvama hüljatud laste hulk. Suuremates linnades hakkas kasvama prostituutide hulk laps takistas ametipidamist. San Lorenzo basiilika kirikutüüp pikliku põhiplaaniga, mis jaguneb lööbideks pealööbid ja külglööbid - Firenzes (Brunelleschi poolt) Sissepääs asus läänes, altar idas
ülalpidamine Linnade kasv ja linnakodanike osatähtsuse kasv Renessanssi arhidektuur Gooti oli enne renessansi stiil.Püüd kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente (sambad, kuplid) Itaalia- Renessansi sünnimaa. Sünnilinn Firenze. Medicite perekond oli suur kunstisoosija, nad finantseerisid ehitisi jne. 1. Arhidekt Brunelleschi (1377-1446) Tegi Firenze toomkirikule kupli. esimene kuppelehitus. Tehtud gooti stiilis Teine ehitis- Leitud Lastekodu Firenzes Kolmas ehitis- San Lorenzo basiilika(kirikutüüp pikliku põhiplaaniga,jaguneb löövideks, osadeks) Firenzes Neljas ehitis- Santo Spirito kirik Firenzes Kirikus asus läänes, altariosa idas (ALLPOOL ON MARTA OMAST) Leon Battista Alberti (1404-1472) Santa Maria Novella kirik Firenzes. Võttis antiiki tunduvalt rohkem eeskujuks
· Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. · Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. · Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre. · Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal. · Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus. · Tornile eelistati kuplit. · 15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel. · Sama diameetriga kupli, mille oli projekteerinud Michelangelo, sai poolteist sajandist hiljem Rooma Peetri kirik. · Teravkaare asemel tuli jälle ümarkaar. · Jämedaid piilareid asendasid antiigipärased sambad. · Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor, mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16
Veneetsia jne) 2)Hakati koguma rikkusi, tekkis pangandus 3)Rikkad kodanikud olid harjunud ise oma jõu abil läbi lööma 4)Rikkad toetasid kunstnikke ja luuletajaid, pidasid teenistuses arste, advokaate; tekkis uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Iseloomulikud jooned olid ilmalikkus ja humanism *Tornile eelistati kuplit, esimene ehitati 15. saj I poolel Firenze toomkirikule (läbimõõt 42 m) *Teravkaar asendus ümarkaarega *Ruumid kaeti lamedast puust laega või silindervõlviga *Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus *Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult *Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil
Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) 13-14.saj. eel- renessanss 15.saj vara- renessanss 16.saj kõrg- renessanss ARHITEKTUUR: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Sakraalarhitektuur. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Pilippo Bruneshlenchitegi esimesena toomkirikule kupli nelitise kohale. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Ilmalik arhitektuur. Sama mees P.B tegi ka hüljatud laste kodu millel oli palju sambaid ja kaari. Hooned olid venitatud horisontaalis pikaks ning uste kohal olid antiigipärased viilud. Lisaks oli veel palju sambaid. Leon Battista Alberti tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega ehitised, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Tiivad olid pikad ja madalad. Neid lasid ehitada rikkad
Vaade Jakobi mäele Vaatluskohaks 18 on Jakobi ning K. E. Von Beari ristmik. Sellele vaatluskohale iseloomulikeks maamärkideks on Katoliku kiriku torn ning pilku püüdev on ka linnamuuseumi hoone (ill 21). Vaatluskohaks 19 on Kassitoome. Sealseteks maamärkideks on Katoliku kirik (ill 22) ning Toomakiriku varemed (ill 23). Vaatluskoht 19 22. Vaade Katoliku kirikule 23. Vaade Toomkirikule 22 Vaatluskoht 20 24. Vaade veetornile Vaatluskohaks 20 on Tiigi tänav ning sealseks maamärgiks Tartu veetorn (ill 24). Vaatluskoht 21 asub Riia tänaval ning sealseks peamiseks maamärgiks on Pauluse kirik (ill 25). Vaatluskoht 21 25. Vaade Pauluse
Kunstis ja arhitektuuris levis barokkstiil. Kõige paremini on seda näha arhitektuuril. Hästi on seda näha uuesti üle ehitatud Narva linnas: Raekoda, Börsihoone. Räägitakse Narvast kui arhitektuuri pärlist Eestis. Tallinnas ja kogu Eestis bastionide rajamine muldkindlustused, mis olid äärest kividega ümbritsetud. Barokseid ehitisi ehitati ka Kuresaaresse: vaekoda, raekoda. Skulptuur puunikerduse kõrgaeg Eestis. Sellega kaunistati erinevaid asju. Kristjan Ackerman tegi toomkirikule Tallinnas puust nikerdatud kantsli ja altari. KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL 18. saj algas suure sõjaga, mis mõjus laastavalt siinsetele inimestele ja ennekõike kultuurile. Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid, millega kehtestas balti erikorra. Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid.
annaabi.ee 
