et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna)
26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst
· H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. · Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). · Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J.Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler
Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem Toomkapiitlid nõuandev ja abistav kogu piiskopi juures, tuleb ladinakeelsest sõnast doomus. Toomkapiitlisse kuulusid toomhärrad, keda oli tavaliselt 12. Piiskopi ülesanneteks oli: 1.Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse.
Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti. Hans Susi: XVI saj
Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Johann Pulck eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. 1525 Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis)
Põhja-Eestis esindas Taani kuningate kapitaanius?. Historiograafias vaidlusküsimus, millist rolli Taani kuningad Põhja-Eestis mängisid. Taani ajaloolased rõhutavad, et Taani kuningatel oli ikkagi tegev roll, olulised ja otsustavad asjad otsustati kuningate enda poolt. Kuidas Vana-Liivimaa oli omavahel seotud - aadli, aadlimõistate kaudu, kiriklikult seotud, personaalselt seotud - tüüpiliselt juhul hiliskeskajal toomhärrad kuulusid korraga mitmesse toomkapiitlisse. Poliitline mängumaa oli üsna piiratud. Formaal-juriidiliselt ei ole sellist ühendust nagu Liivimaa kunagi eksisteerinud. Linnade puhul 13. sajandil, 14. saj esimesel poolel on sidemed Lübecki ja Vestfaaliga tihedamad kui Liivimaa linnade omavahelised suhted. Kogu sellel konfliktidest vermitud maastikul kujunes välja juba 15. sajandiks Liivimaa riikide omavaheline koostööorgan Liivimaa Maapäev. Maapäevade algmeks nn meespäevad e
annaabi.ee 
