Torontosse. 2007. a. oktoobris oli Karavan taas Toronto Eesti Majas, kus nauditi ülimalt sooja vastuvõttu Karavani uue plaadi muusikale ,,Taevalik meloodia" Nat King Cole'i lauludest. 2009.a.oli kontsert New York'is ja Chicagos. Miamis oli võimalus laval olla ansambliga ,,Locos Por Juana" ja Puerto Ricos kitarrivirtuoosiga Pedro Guzman'iga 2011.a. Oli koostöö Anne Veskiga suvetuuril Anne Veski juubelikontsert koos Uku Suviste ja Koit Toomega. 2011. juulis ja augustis mängis K.Madis Urmas Sisaski suupillikontserti Pärnus ja Narvas,mis on esimene suupillikontsert Eesti ajaloos. Kellega on koostööd teinud .. Koostööd teeb Karl bändiga Mahavok, Karavan ja Energi. Teeb siiani koostööd ka Anne Veskiga, Uku Suvistega ja Koit Toomega. Loomingust Karli tuntakse kui popsolisti. Talle sobivad moodsad tantsurütmid ja ballaadilikud lood. Albumid
Seda tõestab ka ülekaalukas võit Eesti Laul 2011 finaalis. Ning nagu iga tulevikku planeeriv noor inimene nii käib ka Getter koolis. Ta on meedias avalikult sõna võtnud kaitstes kesk-eri haridussüsteemi kuna tema meelest on konkreetse ameti õppimine oluline. Getter saab peagi rätsep-stilisti paberid taskusse panna. Albumid 2010 "Parim Päev EP" 2011 "Rockefeller Street" Singlid 2010 Parim Päev 2010 Grammofon 2011 Rockefeller Street 2011 Valged Ööd (duett Koit Toomega) Thomas Tammoja 9.b klass
Maarja ansambli Hinkus vokalistina, 2005. aasta märtsis ilmus neilt album Hinkus feat. Maarja "Look Around". Plaadil on kokku 8 lugu. Hiljem algas pikk ja edukas koostöö Rein Rannapiga, mis päädis plaadi "Läbi jäätunud klaasi" ilmumisega (2006). Album "Homme" ilmus aastal 2008. MaarjaLiis Ilusast sai 1999. aasta 1. juunist UNICEFi hea tahte saadik. Maarja elab Tallinnas. Maarja elukaaslane on muusikaprodutsent Fred Krieger. Tal on olnud pikem suhe laulja Koit Toomega. Ilusa muusikaõpetajast ema Merle Ambre oli nooruses samuti võrdlemisi menukas laulja.
5. Üleminekuperiood 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990.aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30.märtsil 1990.aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. 6
8 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti
1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,
viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus ning Maarja on osalenud konkursi Eesti eelvoorus taustlauljana 2003. aastal Koit Toome esitatud võistlusloos "Know What I Feel", mis pälvis 2. koha. Ühiskondlik tegevus 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Eraelu Maarja elab Tallinnas. Tal on olnud lähem suhe laulja Koit Toomega, praegu on Maarja elukaaslane muusikaprodutsent Fred Krieger. 4 Eda-Ines Etti Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti laulja ja telesaatejuht.Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Elulugu Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad
ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused
sai Tunne Kelam.1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti
iseseisvuse taastamine. *Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. *1990 märtsis toimus ka EKP 20. kongress, kus partei lõhenes rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKPks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. *1990 märtsis toimusid valimised ka ENSV Ülemnõukogusse. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Ametist lahkus senine liiduvabariigi valitsus eesotsas Indrek Toomega ning uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. *Tollane ENSV Ülemnõukogu mõistis MRP hukka. *Eestist valitud saadikutel õnnestus MRP küsimus lülitada ka uue perestroikaaegse kõrgema võimuorgani, NSVL Rahvasaadikute Kongressi, päevakorda. Selle jaoks loodi seal eraldi komisjon, kus hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule Moskvas venis. *MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel inimkett Vilniusest Tallinnani
ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused
ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega (ametis 1988-1990). Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused
mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,
mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,
mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,
mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990. aastal võttis ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,
annaabi.ee 
