langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000 aastal 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Pärnu- ja Tartumaa, järgnevad Harju-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: höövlilaaste, saepuru jne. Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või isegi enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele. 11
arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d
b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru S-kõver SR- ajakäsitluses c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne d
Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud viimastel aastatel üle Euroopa levinud suu- ja sõrataud, nn
Kui aastate 1979... 1981 keskmisena oli köögivilja kogutoodang maailmas 358 milj. tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögiviljanduse toodangu osatähtsus kogutoodangust 15% (piimatoodang 20%) Sarnaselt toodangumahtude kasvuga kogu maailmas on ka Euroopas köögiviljade kogutoodang viimastel aastakümnetel kasvanud. Erandiks on endised Idaploki maad ja Baltimaad, kus toodangumahud 90-ndate algul vähenesid võrreldes 80-ndatega. Suurim köögiviljatootja Euroopas on Itaalia (14,1 milj. tonni), järgnevad Hispaania (10,1 milj. t) ja Prantsusmaa (7,1 milj. t). Esimese idaploki maana on 4-s Poola 4,5 milj. tonni kogutoodanguga aastas. Kogu
Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost üle erinevate müügimahtude. Eesmärk on anda objektiivne informatsioon kulude ja müügitulu käitumise kohta ainult toodangumahtude olulisuse vahemikus. Püsikulude käitumine 1. Lühiajalises perspektiivis ettevõte eeldab, et toodang on vahemikus Q1 ja Q2 ja sellisel juhul on püsivad kulud tasemel 0X. 2. Püsivad kulud on konstantsed lühiajaliselt kuid võivad muutuda pikaajalises perspektiivis.. For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning
02.2014 ÜLESANDEID 2. Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: Toodangumaht 1 2 3 4 5 Püsikulud 1000 Muutuvkulud 200 450 800 1350 1950 Arvuta: a) nelja tooteühiku keskmine kogukulu (ATC); b) kolme ühiku kogukulu (TC); c) kolmanda ühiku piirkulu; d) keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) kõigi toodangumahtude jaoks. ÜLESANDEID 3. Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: TP 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 FC 200 VC TC AFC AVC - 50 45 40 40 44 50 57,14 65 74,44 ATC MC a) Täida tabel. b) Joonista firma kogukulu, püsikulu ja muutuvkulu kõverad. c) Joonista keskmise kogukulu, keskmise püsikulu, keskmise muutuvkulu ja piirkulu kõverad
15. MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Toodangu iga täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses. 16. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: MR = MC 17. Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: Kõrgema hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru. 18. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed. 19. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC. Arvestustest 6.1 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5
kulufunktsiooni saab arvutada selle tuletisena: dC(q) MC = = C (q) dq Kulufunktsiooni kuju (seaduspära toodangumahu ja tootmiskulu vahel tootmismahu muutudes) sõltub tootmistehnoloogiast ja seda kirjeldavast tootmisfunktsioonist. 9 Kui toodangumahu suurenedes on iga täiendava lisatoote valmistamiseks vaja kulutada vähem, on piirkulu kahanev. Toodangumahtude korral, mil piirkulu kahaneb, väheneb ka tükikulu (tekib mastaabisääst) ning ratsionaalne tootja suurendab tootmismahtu (sisendi ja väljundi teadaolevate hindade korral kasum suureneb). Kasumi maksimeerimine Ettevõtte tegevuse üldeesmärk maksimaalne kasum on tulu jakulu max vahe: = max [pq - C(q)]
toodangumahule), mis asuks nullpunktile võimalikult lähedasel samakulujoonel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutub optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Selles punktis on samakulujoon samatoodangukõvera puutujaks, samatoodangukõvera puutuja tõus ja samakulujoone tõus on võrdsed. Tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisandudud toodangumahtude suhtega. Nisugune toodangumaht, mille korral kasumi muutus koguse muutudes (piirkasum) on null Rahaühiku piirtoodang mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis. Näitab toodangu mahtu, mis lisandub kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Opt komplekti puhul on mõlema teguri viimase ühiku lisandumisel lisandunud toodangumaht rahaühiku kohta sama. Kulufunktsioon näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse seost
annaabi.ee 
