inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud)
seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Tikali Suur Väljak Raidkirjade püramiid Kukulcani templipüramiidiga Palenques - üks (Quetzalcoatli) väheseid Ameerika püramiid Chichen- püramiide milles on Itzas, maaja-tolteegi hauakamber kultuuri pealinnas Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Palee Palenques Pallimängustaadion Steel
Surnute tänav. (26. saj) Arhitektuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. Arhitektuur 12nurkne kivi Macchu Picchu varemed. Sacsayhuamani kindluse Inkade kultuur. müüris Cuzcos. (u. u. 14001500. Inkade kultuur. 14001500) skulptuur Gigantne pea. Olmeegi kultuur. ( 1200 e.m.a. 600. m.a.j.) skulptuur Atlandid mehekujulised sambad Sõdalaste Templis Tollanis. u
Tula. Arvatakse, et tolteegid pärinevad Põhja-Teotihuacán`i kultuurist ning peale selle langemist 700. aastal P.Kr. siirdusid nad mujale elama. Tolteekidest on vähe teada, sest atsteegid varastasid Tula linna ruiinide kive ning kasutasid neid ehitsumaterjalina oma lähedalasuva pealinna ehitamiseks, mille tõttu hävines enamus ajaloolisi tõendeid, mis olid veel alles jäänud. Enamus, mida me tolteekidest teame, pärineb legendidest, mida hilisemad kultuurid edasi kandsid. Tolteegi impeerium oli esimene äärmuslikult militaristlik kultuur nendel aladel kasutades oma võimu, naabrite valitsemiseks. Sellesarnast tegevust seostatakse ka hilisemate kultuuridega, eriti atsteekidega. Atsteegid vallutasid alasid, mis olid eelnevalt maajade mõjuvõimu all. Lõppudelõpuks ulatus tolteekide impeerium peaagu üle terve Mehhiko, Guatemala ning nii kaugele lõunasse kui seda oli Yucatan, mis on üks tänapäevase Mehhiko osariikidest. Kunst ja meelelahutus
Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna
· Kogu linna templeid ja paleesid ühendavad tammteed. · 4. Püramiid välja kaevamata SUURE JAAGUARI TEMPEL 47,5m kõrge 9 astet tähistavad kindlat allaailmatasandit Pühamu koosneb 3 omavahel ühendatud kambrist, kus ohverdati inimsüdameid Ukseava puidust. Sillusele on nikerdatud jaaguari kujutis. CHICHEN-ITZA (Mehhiko) 6.saj (11.-13.saj) Maaja tolteegi kultuur Säilinud algne struktuur: templid, paleed, palliväljakud jne. Kõik ohtra skulpturaalse kaunistusega. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad ehk tollanid Tulas. (õp.lk 29) Skulptuur · Kivi ja keraamika · Ümarskulptuur ja reljeef · Keha tinglik, nägu väga detailne · Jumalad tugevalt stiliseeritud Tarbekunst · Väga kõrgelt arenenud keraamika, ehtekunst, tekstiilikunst · Omapärane geomeetriline (kubistlik) ornamentaalne kaunistus
ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil. Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi, kus elas u 12 miljonit inimest. Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel kohal México. Tenochtitlan oli õitsev suurlinn, kus elas nii kohalikku rahvast kui ka asteekide võimu all olevatest kaugematest paikadest pärit orje ja kaupmehi. Ehkki asteegid ei tundnud ratast, leidsid
kilomeetrit. Müüri kasutati nii sõidutee kui ka kaitsevallina. Tipus oli müüri laiuseks 5,5 meetrit, mis oli piisav selleks, et seal saaksid kõrvuti liikuda kümme jalaväelast või viis ratsanikku. Hämmastav on, et see 9 meetri kõrgune 12-meetriste vaatetornidega müür seisab karmile kliimale vaatamatta pärast pikki sajandeid ikka veel aukartustäratavana meie ees.[7] 19 Chichen Itza Maaja ja tolteegi kultuuride dramaatiline ja pahaendeline kokkupuutepaik Uues Maailmas. Chichen Itza (vaata lisa pilt 13) oli tähtis maajade asula kuni 10. sajandini. Näib, et veidi hiljem, juba maajade tsivilisatsiooni loojangul, allutasid tolteegi sõjamehed Chichen Itza ja muutsid ta oma pealinna Tula suuremaks ja paremaks koopiaks. Tänapäeval Chichen Itzas laiuvad varemad ei ole puhtalt ei maajade ega tolteekidr arhitektuuri jäänused, vaid intrigeeriv sümbioos mõlema kultuuri ideedest ja motiividest
Uxmali linn 600 eKr-900 pKr (tempel ümardatud nurkadega, loss ja tempel ühel kõrgusel) Uxmali linn lossi sissepääs (nool) Keraamika väga stiliseeritud, dekoratiivne ja atraktiivne Chichen-Itza (suur tempel) 900 pKr (sees omaette püramiid kuhu on maetud kuningas Chichen-Itza sõdalaste tempel, mille kõrval tuhande samba tee Chichen-Itza mänguväljak, observatoorium Tulum (linn ookeani kaldal, looduslikul kaljul Tolteegi kultuur oli väga verejanuline Nascad: Bordüüri fragment Leitud tohutu hulk maajooniseid, kilomeetreid pikad Asteegid ja inkad 1300-1600 pKr Mocse-Peruu, kõrvarõngad Cuzo lähedal linnamüür 1500 pKr Machu Piccu linna varemed 1500 pKr Machu Piccu basseinid/vannid (hügieeniline ja rituaalne eesmärk) Inkade tee 1500 pKr (püsib tänapäevani)
Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maaja skulptuuristiil arenes tinglikust naturalistlikuks. Maajade keraamika oli värviline. Samuti oli neil levinud nagu olmeekidelgi nefriidi töötlemine. Kunstirikas oli tolteekide pealinn Tula , kus tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid inimene liblikas. Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehituse baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südant nokkivatest kotkastest friis. Tiahuanaco kultuuri tähtsamaks mälestiseks on laiaulatuslikud varemed Titicaca järve lähedal. Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend, käes maopealine sau.
mõlemad üle võetud misteekidelt. Kirjutati pargitud hirvenahale või agaavikiust paberile. Voldikraamatud ehk nn. koodeksid; üsnagi palju on säilinud või ümber kirjutatud. Kirjandus: proosa, luule, draama, kroonikad, filosoofilised traktaadid. Eriti arenenud oli poeesia. Nahuatli ühiskeel kui kirjakeel. Kultuurikeskuseks oli Texcoco linn eriti valitseja, seadusandja ja usureformaator Netzahualcoyotli ajal 15.saj. Kujutavas kunstis tolteegi mõjud. Kunstkäsitöös ja juveliirkunstis eriti misteekide mõjud. Monumentaalne arhitektuur. Tenochtitlani toretsev ühekorruseline keisripalee, astmikpüramiidikujulised templid. Nn. muuseumid: loomaaed, botaanikaaed, inimvärdjate kollektsioon. 4. Religioon Jumalad. Ülim loojajumalate paar Ometecuhtli ehk Tonacatecuhtliu (Meie olemasolu jumal) - kõikide jumalate ja olendite looja, asukoht 13.taevas; muutunud nn. puhkavaks
vägedele. Viimane kuulutas Asteegi impeeriumi oma Majesteedi, Karl V valdustega liidetuks. Temast sai mõistagi hispaanlaste kontrolli all oleva Kesk- Ameerika valitseja ning järgnevatel aastatel tegeles ta peamiselt koloonia majanduse arendamisega. 1522 kinnitas Karl V Cortési ametlikult Uus- Hispaania kuberneriks. 7 Kultuur Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Nad kummardasid arvukaid jumalaid sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid ning tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid. Usuti, et kui nad ei too päikese-ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist
paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.5.TOLTEEKIDE KULTUUR: Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani ( Tula) varemed. Seal asuva tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid- inimene-liblikas. Skulptuur kaldus tolteekidel tugevasti fantaasiasse ja tinglikkusesse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehitise baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südantnokkivatest kotkastest friis. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.6.ASTEEKIDE KULTUUR ( 14-15 saj.): 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide riigi, mille pealinn Tenochtitlàn asus samas, kus praegune Mehhiko pealinn. Asteekide kanda jäi ka 16
praeguse Peruu aladel ja asteekide riik. Kesk-Ameerikas pealinn Tenochtitln asus samas kui praegune Mehhiko pealinn. Inkade, asteekide ja maajade aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri nagu olmeekide tolteekide jt poolt loodud kunst on suurte erinevustega kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailma kunsti arengus. Chichn Itzs astmikpüramiid Mehhiko maaja tolteegi kultuur on üks väga hea näide toleegide arhitektuuri näitest. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve
See algas maisi loomisega (11. august 3114 eKr) ning järgnesid ühikud, mida korrutati kogu aeg 20ga 20 päeva, seejärel erandina korrutati 20 18-kümnega (360 ehk aasta), päeva ja edasi korrutati kahekümnega, jne. 20x18x20x20 nn baktun, pikkus 144 000 päeva. Pot Pol Puhhi järgi kestab inimkond 13 baktuni (u 5125 aastat, lõpeb 20. detsember 2012). Mehhiko Mehhiko oli poliitiliselt killustatud ning sinna tundis 10.-11. sajandil põhja poolt tolteegi rahvas, kes asus elama Texcoco järvest loode suunas ning rajas Tollani linna (pärimuste järgi, tänapäeva nimetatakse seda linna Tula). Seal oli rituaalkeskus. Tolteegid kontrollisid 11.-12. sajandil Mehhiko kiltmaad. Nende võim langes 12. sajandi lõpus uute sissetungijate rünnakute järel. Tolteeke pidasid Mehhiko kiltmaa rahvad (ka asteegid) kultuuritoojateks ja esiisadeks. 12. sajandil tulid Mehhiko
annaabi.ee 
