Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega
võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks. Tema abi, võhik arst Hobotov, kes unistab Ragini ametikohast, levitab kuuldust, et Ragin on hulluks läinud ja saavutab lõpuks tema paigutamise palatisse. Ta püüab ka palatist pääseda, kuid valvur virutab talle rusikaga näkku.Järgmisel päeval suri ta ajurabandusse. Tsehhovi mõte,et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida,aga leppida tähendab kaasa aidata.Tsehhov ei polemiseerunud Tolstoiga, vaid passiivsuse ja pessimismi meeleoludega,mis valdasid vene intelligentse reaktsiooniaastail. ,,Rõõm". Novell räägib sellest,kuidas Mitja Kuldarov oli saanud ajalehte.Tema rõõm seisneb selles, et kuna ajalehtedes kirjutatakse tavaliselt kuulsatest inimestest,vähemalt tema arvates.Oli nüüd seal juttu temast.Mees oli ääretult õnnelik , kuna oli veendunud,et nüüd saab kogu maailm teada tema olemasolust. Tegelikult aga rõõmustamiseks põhjust
Sulo Saar 11b Viimane eluperiood · Armastatud Melihhovost pidi Tsehhov tervise pärast siiski loobuma. Uuesti ägenenud tuberkuloos nõudis tingimata kliimavahetust. Ta ravis end esialgu Lõuna- Prantsusmaal. · Tulnud tagasi Venemaale, müüs ta Melihovo ja siirdus Jaltasse, kuhu ta 1899. Aastal ehitas maja.Krimmi kaunis loodus ei suutnud siiski Tsehhovile asendada kodust Kesk- Vene karget maastikku. · Krimmis kohtus ta ka maailmakuulsa kirjaniku Lev Tolstoiga, kes oli seal ravil. Mehi sidus sügav lugupidamine ja sõprus. · 1901. aastal abiellus Tsehhov Moskva Kunstiteatri andeka näitlejanna Olga Knipperiga.Sellest kujunes otsekui kaugabielu, sest arstid ei lubanud Antonil lõunast lahkuda, Knipper aga ei suutnud elada Moskva teatrita. Teatrikunsti ohvrina jäi sündimata ka oodatud laps: füüsilise pingutuse tõtte laval katkes Olgal rasedus. · Tsehhovi elu Jaltas oli kurb ja raske.Ta kirjutas seal rohkesti
Ta kavandas plaani asuda talup elujärge parandama, nii sai alguse ,,õige elu otsingud". Ta suhtus talup lugupidavalt ja austavalt, kuna oli juba lapsepõlves näinud nende eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna
jalge ette. Treplev lubas ennast ka vasrti samamoodi tappa. Treplev märkas nende poole kõndivat Trigorinit ning lahkus. Niina ütles Trigorinile, et ta tahaks tema nahas olla, et teada, mis tunne on olla kuulus. Trigorini arvates oli tema elu piin. Ta peas keerlesid ainult mõtted tema teoste jaoks ning inimestega suheldes jättis ta meelde fraase, mida oma teostes kasutada võiks. Ta polnud endaga rahul ja pidas ennast vähetähtsaks kirjanikuks, võrdles ennast kuulsamate kirjanikega (Tolstoiga, Turgeneviga). Niina arvates oli Trigorin ennast lihtsalt üle töötanud. Arkadina kutsus Trigorinit. Trigorin arvas, et nad peavad nüüd minema hakkama. Arkadina teatas aga, et nad jäävad veel sinna. Kolmas vaatus Maša teatas, et ta läheb Medvedenkole mehele. Trigorin ise ei oleks tahtnud ära minna, kuid Arkadina poeg käitus imelikult, ta olevat ennast tulistanud. Räägiti isegi, et ta valmistuvat Trigorinit kahevõitlusele kutsuma
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult
P. Sergejenko (V. G. Tsertkovi, Tolstoi teoste väljaandja sekretär), I. E. Repin (maalikunstnik, kes viibis Jasnaja Poljanas), V. Veressajev (V. V. Smidovits, vene kirjanik-realist, kirjandusteadlane ja tõlkija), L. O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A. B. Goldenweiser (NSV liidu rahvakunstnik, pianist, pedagoog ja sage külaline Tolstoi majas, kirjutas raamatu ,,Tolstoi läheduses" oma kohtumistest Tolstoiga). Kõik arvamuste avaldajad on ühisel meelel, et Tolstoi oli omapärase iseloomu ja ellusuhtumisega sümpaatne mees, kes suhtus igasse inimesesse ühte moodi. Tolstoid ei huvitanud, mis seisusest on inimene või mis elukombed tal on, Tolstoi suhtles igaühega vabalt. Samuti oli Tolstoi töökas, mida eraldi mainib Repin. Repin jälgis kuidas Tolstoi tegi väsimatult tööd kuni õhtuni. Ta kiitis Tolstoi vastupidavust ja püüdlikust ning maalis temast ka pildi ,,Tolstoi Kündmas".
Kaalepi järgi T&Õ tasandid: 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline
1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline
alistumist." 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II - in võitlus jumalaga, III - ühiskonnaga, IV - teise in-ga, V - mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline -> Tms on ise hüppe teinud tlp-st kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust -
keeleteadust ning kunstiajalugu, kuid pidi juba õge peatselt majandusliku kitsikuse tõtu õingud katkestama; ka hiljem väismaal ei länud tal samal põjusel korda pidevamat stuudiumi jäkata. 1890. a. ilmus Bornhöe teine ajalooline jutustus «Villu võtlused». Kirjanik ise leidis sel ajal teenistust abikötrina (organistina) Novgorodi kubermangus ja jägmisel aastal koduõetajana Peterhofis (Speranski ja vüst Obolenski perekonnas), puutudes siin muuhulgas kokku ka suure vene kirjaniku L. Tolstoiga. Seejäel tegutses Bornhöe jäle ajakirjanikuna 439 Lä ane-Euroopas, avaldades ütlasi 1892. a. kaks uut teost --satiiriliste jutustuste sarja «Tallinna narrid ja narrikesed» ning jutustuse «Anni neitsipõv». Sellel ajal on kirjanik avaldanud ka tõkeid saksa ja vene keelest, aga samuti esinenud saksa keeles kirjutava autorina. 1893. a. asus Bornhöe Tallinna, kus leidis püivama tö okoha ringkonnakohtus, algul tõgina ja hiljem arhivaarina
annaabi.ee 
