Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõlketeooriaga seotud mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõlk, tõlked, järeltõlge, tõlkija, adaptatsioon, enamas, suuline, tõlkimine, kirjanduslik, koosolekutel, luuleteose, luulevorm, arvestab, akadeemiline, kirjandusliku, teisendus, väljend, translation, interpretation, tekstiga, keelelist, tekste, terminite, filmikunsti, kuuldemängu, moskva, primaarset, kunste, ühesuunaline, tehnikat, kõrvaklapid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 18 Terminoloogia kokkuvõte 151 Sisukord III Tõlkimine 155 19 Mis on tõlkimine 157 20 Tõlke uurimine 159 20.1 Metodoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 21 Kaks liiki tõlkimist 172 21.1 Märksõnu tõlketeooriatest . . . . . . . . . . . . . . . 172 21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel . . . . . . . . .
nimi jäik tähistaja ja kõige aluseks on nimepanek e ristimine. Nimepaneku kinnistajaks on järgnev keelekasutus. Teooria põhimoraal on, et osutus on määratus inimese sotsiaalse vastasmõju poolt. Püütud on nimeteooria teemasid jätkata. R. Coates tegeleb nimeteooriaga, temal on pärisnimelisuse pragmaatiline teooria. Räägib osutamisest mitte tähistamisest. Eristab nimede mõtet ja tähendust. Nimesid tõlgitakse, see õõnestab tähenduse teooriat. Nimede tõlkimine on erand, olgugi, et nimi võib olla leksikaalselt läbipaistev. Tõlgime sisu järgi. Langendocki idee, et eristada sõnastikuüksusi ja nimesid kui grammatilist funktsiooni. Lauses nimi talitab nimena, teises tekstis on tegu üldnimega. Ükski ei anna vastust, mille poolest nimi erineb muudest sõnadest. Nimede olemuse mõistmises oleme sama kaugel kui vanadkreeklased. Parimal juhul võimalik rääkida kahest poolusest, mille vahel toimub pidev liikumine (R. Sramek)
kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed 13. saj. üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest Henriku Liivimaa kroonika 12241227 Laula! Laula! Pappi! Kõige vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme
Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid (design) ja mallid (pattern), mis mõjutavad lugeja teadvust ning alateadvust. Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid. b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust.
stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus näidendiks, mis eeldab teksti esitamist dialoogina, remarkide lisamist, teksti jaotamist vaatusteks või piltideks jmt. dramaturg näitekirjanik, draamateose autor, varem ka teatri kirjanduslik nõuandja. dzunglilugu robinsonaadi erikuju. Inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (18651936) teoses "Mowgli" kirjeldatakse peategelase elu dzunglis loomade keskel. Teine dzunglilugude kangelane on Tarzan. E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.
1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde