külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu). Kalastiku koosseisu järgi kuulub Väike-Emajõgi enamikus pikkuses produktiivse särje- haugi-ahvena jõgede tüüpi ning on ühtlasi väga väärtuslik Võrtsjärve kalade sigimis- ja toitumispaigana ning rändeteena. Jõe lähe Pühajärvel Suubub Võrtsjärve Valgla riigid Eesti Valgla pindala 1380 km² Pikkus 82 km Jõe langus 81 m Jõe lang 0,98 m/km Vasakpoolsed lisajõed Pedeli jõgi, Visula jõgi, Ärnu jõgi Vooluhulk 10,7(m³/s) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike_Emaj%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Vooluhulk http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1110 http://www.hot.ee/loodusmatkale/kanuu/v_ema.html
On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra.
· Kaks erinevat liiki, kuna muutused on suured ja saared erinevad üksteisest elamisvõimaluste poolest. · Sama liigi erinevad alamliigid, kui saarte elamisvõimalused on samasugused, aga isendid ei saa enam kohtuda. 4. Mis erinevus on liigi ja populatsiooni vahel? Liik on looduses reaalselt olemasolev organismide rühm, kes sarnanevad üksteisega väga palju. Populatsiooni kuuluvad organismid, kes kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Liigid võivad asetseda laiali üle Maa, populatsioon asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel:
enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. · Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala. · Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid.
Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra.
N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited. Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. 31. Populatsiooni mõiste, kaks näidet. Populatsioon on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 32. Ökosüsteemi mõiste, üks näide. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 33. Mis on toiduahel? Näide. Toiduahel näitab, kes keda sööb.Toiduahela esimeseks lüliks on alati taimed, sest taimed on võimelised lihtsatest ainetest toitaineid tootma. Järgmistes lülides on juba sellised organismid, kes
tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb metapopulatsioon - „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Sellised populatsioonide kogumikud võivad näiteks esineda seetõttu, et sobiv elupaik paikneb maastikus „laikudena“. Populatsioon – ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on sarnase liigilise koosseisu ja struktuuriga ning suhtelise stabiilsusega. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop) taasasustamine (reintroduction) – liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on
nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 27. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Nt: pandapopulatsioon, koaalapopulatsioon, jänesepopulatsioon - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 28. Koosta toiduahelaid ja võrgustikke, erinevate troofiliste tasemete määramine. Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid (nt taimed, tsüanobakterid, vetikad)
positsiooni eripära ökosüsteemis. 37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. 38. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas 39. Parasitism – üks organism kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks. 40. Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48
roostikulinnustikuga, 2900 ha rannaniite ümber lahe rannikulinnustikuga, 4000 ha üleujutatavaid luhtasid Kasari alamjooksul luhalinnustikuga, umbes 60 saart ja laidu pindalaga 0,1...272 ha lahes ja Väinameres merelinnustikuga ning üle 26 000 ha avavett, millest suur osa on lindudele toitumiseks sobivalt madalaveeline. Matsalu lahe roostikud ja saartevaheline ala Väinameres on olulised veelindude sulgimisalad. Kõige tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana. Sügisel läbi Matsalu rändavaid veelinde on ligikaudu 300 000, eelkõige on märgala tuntud Euroopa suurima sügisese sookurgede peatuspaigana (Kuresoo, 1998). 8 Vilsandi rahvuspark Vilsandi on üks Eesti kolmest noorimast rahvuspargist, mis sisaldab vanima baltimaade kaitsealadest 1910. aastal asutatud Vaika saarte linnukaitseala. Vilsandi märgala asub Lääne-Saaremaal, hõlmates pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi
suhe Piiranguvöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. Populatsioon - on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Populatsioonilained - on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas) Primaarne suktsessioon - see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Produktsiooniefektiivsus - ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe Produtsent - ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest
Varia Mõisted: Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon - ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on sarnase liigilise koosseisu ja struktuuriga ning suhtelise stabiilsusega. Ökosüsteem - isereguleeruv funktsionaalne terviklik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiaringe kaudu seotud organismid.
ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- eluskooslus, ühesugune keskkonnatingimustega alal elevate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite ppulatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõtuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Populatsioon- ehk asundkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu- sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Kohanemine- pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud
annaabi.ee 
