Tsentrioolid. 2 tsentiooli = 1 tsentrosoom (öeldakse ka rakutsenter). Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis on organiseeritud põhimõttel 9 x 3 (9 3-st komplekti). Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti. Esinevad loomarakkudes ja osades seenterakkudes, nende ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel. Sisaldiste süsteem Inklusioonid ehk sisaldised. Jagatakse: 1. Toitelised - erinevad orgaaniliste ühendite kogumid nt süsivesikud: tärklis, glükogee, inuliin; valgud; lipiidid. 2. Kaitselised a) taimedel oblikhape, mis teeb hapu maitse, seob kaltsiumi (tigude koja teeb pehmeks), oblikhape on ka mürgine. b) melaniin - mis kaitseb UV eest: peegeldab kiirgust tagasi; hajutab kiirgust; neelab kiirgust; on nõrk antioksüdant. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse melanosoomidena(pigmendi kogumitena).
16.Haiguse determinandi mõiste Determinandid (määravad tegurid) tegurid, mille muutumisel muutub samuti haiguse esinemissagedus või haiguse tunnused. 17.Selgita haiguste paljupõhjuselisuse kontseptsiooni 18.Too näited eluta (mittenakkavatest) haigusetekijatest Füüsikalised mehaanilised (trauma, surve), termilised (kuumus, külm), radiatsioon, müra, valgusreziim Keemilised eksogeensed (plii ja muud kemikaalid), endogeensed (kusihape) Toitelised puudus, liig Sotsiaalsed (liiga tihe asustus) 19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus
•Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets
b. Kromosoomi telomeeride kulumine, keharakud loomadel saavad jaguneda kindel arv kordi, pärast seda nad surevad. c. Häired organismisiseses transpordis, nt. vereringes veresoonte lupjumine, hormoontransport, hapniku transport, närvi ülekanded. d. Biobarjääride terviklikkuse kadu, nt. kroonilised haavandid 2) Organismi välised a. Vabad radikaalid keskkonnast. Päike. b. Vaegused. Toitelised vaegus. Eriti ohtlik mikrotoitainete vaegus. c. Haigustekitajad. Pideva kohaloluga haigustekitajad. Nt. vaikivas olekus viirusnakkused, püsiparasiidid. d. Kliimaolud kuuma kliima. Organismi loomulik kaitse vananemise vastu 1) DNA muutuste otsing, avastamine, kõrvaldamine. Ööpäevas 104 vähikollet. Seda süsteemi nim. reparatsiooniks. 2) Rakkude pidev uuenemine. Vigastuste paranemine. Toimub regeneratsioon.
2. vanemates rakkudes jääkainete talletuskoht. 3. aitab kaasa raku siserõhu kujunemisele. 4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid
· Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis organiseeritud põhimõttel 9x3. Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti paigutatud. Tsentrioolid esinevad loomarakkudes ja osades seenerakkudes ja nende Ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes Sisaldised (inklusioonid): 1) Toitelised erinevad orgaaniliste ühendite kogumid (tärklis, glükogeen, inuliin, valgud) 2) Kaitselised sisaldised: a. Taimedel oblikhape. Kaitseb kolmel viisil: · Hapu maitse · Kaltsiumi sidumine · On mürgine b. Melaniin (pigment) kaitseb: · UV-kiirguse eest: o Peegeldab kiirgust tagasi o Hajutab kiirgust o Neelab kiirgust
põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline •Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) •Terrigeenne Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” 8tk. 7.2
Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transporditingimused ning kasutamise võimalused. Hügieenilistest omadustest tuleneb toidu ohutus või ohtlikkus inimese tervisele. Toidu tervislikkust mõjutavad lisa- ja saasteainete ning haigusi põhjustavate mikroobide ja parasiitide leiduvus. Toidu kohta kehtivad nõuded laienevad ka toidu valmistamiseks ja joogiks kasutatavale veele. 1.2
2. Tsentrioolid 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid, seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi. · Tsentrosoomi ülesanded · osaleb raku jagunemisel, kindlustades kromosoomide täpse jaotuse tütarrakkude vahel. Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes On erinevate ühendite kogumid või molekul kompleksid päristuumsetes rakkudes. 1. Toitelised ehk varuainelised. Näiteks SV, tärklise terad taimede rakkudes, glükogeeni kogumik loomarakkudes, rasva kogumik loomarakkudes; lipiidised, valgud 2. Kaitselised. · Näiteks oblikhappe kristallid(spinat, jänesekapsas) kaitsevad taimi ära söömise eest: a) Hapu maitse b) Oblikhape seob kaltsiumi. c) Hoblikhape suurtes kogustes on mürgine.
teistsugune taimestik. Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad. Hakkab kasvama turbasammal. 3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele. 60
- Raku lähiskeskkonna muutmine. - raku liikumise kindlustamine. 6)Viburid - On ripsmetest umbes 10x jämedamad, kuidneid on rakul suhteliselt vähe. Koosnevad korrapäraselt paigutunud mikrotorukestest. Viburid on : a)viburloomadel(roheline silmviburlane, lambliaad, trihhomonaad) b)spermidel - tavaliselt üks kuid mõnel loomal mitu. Viburite ülesanded : - kindlustavad raku liikumise. - muudavad raku lähiskeskkonda. Sisaldiste süsteem rakus ja inklusioonid. Jaotatakse : 1)toitelised - kuuluvad erinevad toitainete kogumid. N: * lipiidsisaldised.(maks rasvub pühapäevajoodikutel) * süsivesikulised sisaldised a) looma ja seenerakkudes glükogeen. b) taimerakkudes tärklis. *valgusisaldised - lahustumatud valgugraanulid taimedes ja valgurikas tsütoplasma loomarakus. 2)kaitselised - * oblikhappe kristallid(annab taimele hapu maitse, ja loomad seda ei taha.) Oblikhape viib kaltsiumi kehast välja ja põhjustab neerukive. * melaniin loomarakkudes(pigment)
Viburi ülesanne tagada raku liikumine Tsentrioolid (2) = tsentrosoom Kaks tsentriooli moodustavad ühe tsentrosoomi Esinevad loomarakkudes, paljudes seenterakkudes ja osades protistide rakkudes (mis vanasti olid alamad taimed). Nüüdisaegsetes taimedes tsentrioole ei ole Ülesanne: osaleda raku jagunemises Tsentrioolid paiknevad rakus üksteise suhtes risti Sisaldiste süsteem: o Toitelised: süsivesikud (tärkliseterad taimerakkudes, glükogeen maksarakkudes); lipiidid (õli taimerakkudes, rasv loomarakkudes); valgud; mineraalühendid o Kaitselised: taimedel nt oblikhappe kristallid (erinevad ühe- ja kaheidulehelistel taimedel) annavad hapu maitse (isu pärssiv), seovad kaltsiumi. Palju oblikhapet on rabarberis, spinatis (Väiksema kehamassiga inimene võib poole kilo toore spinati söömisel ära surra.).
annaabi.ee 
