tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud. Aktiivsed Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt). Organismid: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest
(talvekahjustusest taastub). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1. Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad rakumembraanid, vesi võetakse ära. 2. Haudumine – Lumi tuleb sulale maale, taimedel jätkub elutegevus, lõõtsutavad, kasutavad ära toitainetevarud, jäävad nõrgaks. 3. Vettimine – Upuvad, lämbuvad õhupuudusel 4. Jääkoorik – Mehhaanilised vigastused 5. Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib, rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja. 6. Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt nõrgestunud taimi, normaalseid ei kahjusta, seeneniidistik. Kartul Tärkliserikas, tärklise ja piirituse valmistamiseks
Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust,
hektaril. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: ● kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist),
kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist),
et umbrohuseemned ja risoomid jõuaksid mullaga paremasse kontakti ja kiireneks nende tärkamine. Tärganud orasheinal võime lasta kasvada, kuni tal on 23 lehte. Kui lehti on juba 3-4, siis taim enam varuainetest ei toitu, käivitub toitainete varumine tänu intensiivsele fotosünteesile ja juurekava arenemisele. Kui sügiskünnini on piisavalt aega, tuleks mitu korda koorida. Künd Sügiskünniga maetakse kurnatud risoomid sügavale mulda. Et toitainetevarud on sealt juba varem kulutatud, siis ei suuda võsud end mullapinnale ajada. Mida väiksemaks on risoomid koorimisega tükeldatud, seda vähem on neil jõudu pinnale jõuda. 5-15 cm pikkused risoomitükid peaks viima kuni 25 cm sügavusele. 2530 cm sügavuselt ei suuda ka pikematest risoomidest arenenud võsud mullapinnale jõuda. Kuid tuleb silmas pidada, et sügavam künd häirib mullaelustikku märksa rohkem kui madalam künd.
Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud enamasti erineva juurestiku, toitainete uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis põllumaad, jäätmaad vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus paremini ära mulla toitainetevarud ja uuenemise. on antud kasvukohale õige puuliigi ja päikeseenergia, Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab kultiveerimismeetodi valik. 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse ülepinnaliselt paiknevaidmetsakasvukohatüübile Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. segametsa mõju mullatekkeprotsessidele
*Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha. *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). 41 Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust,
olema tagada elusolendile soodus lõpptulemus · Eelnenu näiteks oleks põletikuline protsess kui tüüpilisim mittespetsiifiline immuunreaktsioon · See reaktsioon on täpselt lokaliseeritud, takistamaks nakkuskandjate levikut mujale ja toimub kaheastmeliselt (põletik kestab 1-2 tundi, sellele järgneb 8-12 tunni möödudes akuutne faas) · Akuutses faasis võideldakse patogeenidega ning likvideeritakse nende kasvuks vajalikud toitainetevarud, sünteesitakse koetükke hävitavaid valke ja tekitatakse palavik. Palaviku tekitab kehatemperatuuri reguleeriv hüpotalamus · Palavik soodustab kudede parandamiseks vajalikke ensüümreaktsioone ja lümfotsüütide hulga suurenemist, kuid pidurdab ebasoovitavate mikroobide paljunemist · Immuunreaktsiooni akuutses faasis on tegemist ka liikumise piiratusega, mis soodustab paranemist · Stressi korral toimub kehas energia ümberjaotamine
annaabi.ee 
