· lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad.
ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi. Lääne-Eesti saarte kõige haruldusterikkamad piirkonnad on Viidumäe ümbrus, Sõrve, Tagamõisa ja Kuusnõmme poolsaar Saaremaal ning Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saar. MULLASTIK Saartel on levinud paepealsed mullad, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Viimasel ajal püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja nende põllustumist vältida.
Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis.Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega. Leostunud mullad-iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Tunnuseks onvalkjashallleet-väljauhtehorisont,mille all asub pruun toiteainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad-lõuna ja kesk eestis moreenitasandikel.Näivleetunud mullad on lõuna eesti keskmise huumusesisaldusega põllumullad
Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder, rukkis, kaer, talinisu, lutsern, mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa
50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis. · Leetunud mullad- kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks Eestis. Eesti asub parasvöötmelises kliimas. Aastane keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Talvekuudel keskmine temperatuur on 4...5°C, suvekuudel aga 15...18°C.
rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont; Soostunud muld: Eestis laialdase levikuga; Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont. Paepealne muld: Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal; Väga õhukesed, kuid samas kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega; Väga kivised ja põuatundlikud; (Neid püütakse tänapäeval säilitada loodusli u taimkatte all) Rähkmuld: Levivad peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad. Millest koosneb muld? Muld koosneb liivast, veest, savist, õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid
Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist ( 7%massist ) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi niisutamiseks Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms) . Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75ºC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks.
Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist (7% massist) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. Üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms). Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75oC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks.
Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted). Soovitavalt peab toit sisaldama küllaldaselt vedelikku, toidukordi peab olema 5-7 toidu ning tarbitavad joogid vähemagusad. VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS KEHTIV TOITUMISSOOVITUS ,,VÄHEM RASVAST LIHA JA VORSTI, ROHKEM KARTULIT JA LEIBA" Sportlastele vähesoovitavad toiduained:
taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L.-Eesti Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. d mullad kõrgustikel Huumushorisonidga Paepealse P- ja Lä-Eestis Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, d mullad kivised, põuatundlikud, kõige paremad, SOOVITATAKSE PÕLDUDEKS MITTE HARIDA Rähkmulla P- ja Lä-Eesti Kõrge huumuse-, toitaine- ja räha sisaldus, keskmine d paekaldaaladel tootlikus, SUUREM OSA ON ÜLES HARITUD (levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad) Leostunud Kesk-Eesti, EESTI KÕIGE PAREMAD PÕLLUMULLAD!
üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Alnus incana (L.) Moench hall lepp e. valge lepp Võrdlemisi varjutaluv, noorelt väga kiirekasvuline ning suure biomassi produktsiooniga. kõvera ja tavaliselt lookleva tüvega puu või kõrge põõsas hall lepp e. valge lepp (A. incana) kasvab keskmise viljakusega või viljakal mullal. On tüüpiline pioneerpuuliik, paljuneb valdavalt juure- aga ka kännuvõsudest. Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 1520 m, iga kuni 5060 aastat. Halllepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 0,8% ja erametsades 10,7% (2005), kusjuures viimasel kümnendil on hall lepa enamusega puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Halllepikud on levinud kogu Eesti mandriosa viljakatel muldadel. Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt
Alnus incana - Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Hall-lepikud on levinud kogu Eesti mandriosa viljakatel muldadel. Võrdlemisi varjutaluv, noorelt väga kiirekasvuline ning suure biomassi produktsiooniga, kõvera ja tavaliselt lookleva tüvega puu või kõrge põõsas. Kasvab keskmise viljakusega või viljakal mullal (eriti söötis viljakatel põllumuldadel). On tüüpiline pioneerpuuliik, paljuneb valdavalt juure- aga ka kännuvõsudest. Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 1520 m, iga kuni 5060 aastat. · Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. · Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide
annaabi.ee 
