· Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Saksa sõjaväes; sõjaväelane · Eesti sõjaväes jäi ta kõrgeimaks auastmeks nooremleitnant Töökoha · Töötas Inglismaal tekstiilivabrikus Elukohad · Venemaa (19121914) · Eesti (19141945) · Saksamaa (19451948) · Inglismaa (1948 1961) · Lahkus lõplikult Eestist aastal 1945 ja sõitis Saksamaale. Ühiskondlik/rahvuslik tegevus · Ajaleht "Eesti Hääl" (Inglismaa).Oli toimetuskolleegiumi liige; kaastööline · E.E.L.K. PõhjaInglismaa Kogudus.Liige · Eesti Rahvusfond (Inglismaa).Oli juhatuse liige · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.).Juhatuse abimees · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.). Leedsi osakond.Esimees · Korp! Sakala.Liige Tunnustused · Sai Rüütliristi 25.26. märtsil Auvere lahingus 45. rügemendi juhtimise eest. · Hiljem sai I klassi. · Ning 1943 aastal sai ta II klassi Raudristi,et tema pataljon
Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana, 1961-1968 Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios "Tallinnfilm" toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige 1965, juhatuse liige 1971, juhatuse presiidiumi liige 1979. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi "Pegasus" esimehena. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. EV Riigikogu saadik 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu
aastate keskpaigaks oli keeleteadlaskond täienenud noorte andekate uurijatega ning ideoloogiline surve nii ühiskonnas kui ka teaduses oli jäänud pisut nõrgemaks. 1954. aastal andis Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidium Emakeele Seltsi avaldamiseks oma nõusoleku. Suurimad teened selle saavutamisel ja hiljem aastaraamatu taseme hoidmisel olid akadeemik Paul Aristel, kes valiti 1955. aastal aastaraamatu toimetuskolleegiumi esimeheks ja oli selleks kuni oma surmani 1990. aastal. ESA on olnud eri aegadel vägagi erinev. Kui 1950. 60. aastate alguses oli tegemist peaaegu tervenisti soliidsete teadustööde kogumikuga, siis 1970. aastatel hakkasid teadusmaterjalide suhted paigast nihkuma ning seda eelkõige seetõttu, et hea kaastöö hankimine muutus üha keerulisemaks, sest keeleinimestel oli nüüd juba küllalt muidki avaldamisvõimalusi ja kuna ESA
Teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus: EV teaduspreemiate komisjoni liige 1996-2004 EV Haridusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige 2000-2003 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001 Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis-alase ekspertgrupi liige 2001-2005 Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000 ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004 European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980 Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool Margit Keller, PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post- Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu Ülikool Aune Unt, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Televisiooni zhanriline areng ja selle avaldumine Eesti teleprogrammides. Tartu Ülikool
Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järgmise aasta Hiiumaal Käinas põllumajandustehnika remondijaama järelvalveinsener-inspektorina. 1959.a. siirdus Traat omaalgatuslikult Moskva Gorki-nimelisse Kirjandusinstituuti, mille ta 1964.a. (28.a.) edukalt lõpetas. Kohe pärast instituudi lõppu sai ta tööd stuudios “Tallinnfilm” mängufilmide stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. 1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed
Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. Alfred Koort esimene eesti filosoofiateadlane, kes rajas ka vastava terminoloogia. Johannes Aavik eesti keeleteadlane. Algatas maailmamastaapideski ainulaadse keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi. Richard Kleis eesti ajaloolane ja filoloog. Tegeles olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia " (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni " ning tõlkis Läti Henriku kroonika eesti keelde. Anton Hansen Tammsaare 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Hugo Raudsepp silmapaistvaim iseseisvusaegne näitekirjanik (külakomöödiad ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") Ado Vabbe eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kunstiühingu Pallas üks asutajatest. Tõi Eesti kunsti esmakordselt futuristlikke elemente.
Elust Arvo Valton (kodanikunimega Vallikivi) sündis Märjamaa alevis. Õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid Novosibirski oblastis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige alates 1965. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. Riigikogu liige 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Loomingust Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine
Meri elu 1960. aastatel positiivne. Kümne aasta jooksul oli ta teinud kaks tähelepanu äratanud ekspeditsiooni, kirjutanud kaks suurepärase vastuvõtu saanud raamatut, saanud Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ja valitud selle juhatusse, astunud Eesti Kinoliidu liikmeks ja käinud esimest korda välismaal, Ida-Saksamaal Leipzigis. Eraelus oli kõige tähtsam sündmus noorema poja Kristjani sünd 1966. aastal. 1963. Aastal oli Meri asunud Tallinnfilmi teenistusse. Toimetuskolleegiumi liikmena oli tema esmane ülesanne hoolitseda stsenaariumide eest. Toibunud esimesest sokist, mille põhjustas stuudio peaaegu ainult venekeelne personal, märkas ta, et uus töökoht pakub uusi väljavaateid. Meril tekkis võimalus hakata tasapisi ellu viima oma soomeugri-projekti, millest kujunes üks tema suuri elutöid. Teine oluline eluülesanne oli vaba ja iseseisev Eesti. See oli suurprojekt, mis lõpuks kõik muu kõrvale tõrjus. 1975
·· 1949 küüditati koos vanematega Siberisse, omandas seal keskhariduse ning tuli 1955. aastal tagasi. ·· Lõpetanud TPI mäeinseneri eriala (1959) ja üleliidulise kinematograafiainstituudi filmidramaturgi eriala (1967). ·· 19591961 Maardu keemiakombinaadi vahetusülem ja rikastusvabriku tehniline juhataja ·· 19611968 Tallinna mõõduriistade tehase insener, konstruktor ja patendiosakonna juhataja ·· 19681975 oli kutseline kirjanik, hiljem töötas stuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena ·· 19921995 riigikogu saadik Alates 1998 soomeugri kirjanike assotsiatsiooni president ·· Kirjutanud romaane, novelle, luuletusi, kunstmuinasjutte, filmistsenaariume, näidendeid ja libretosid, tõlkinud soomeugri rahvaste, vene, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust IRL Intervjuu: Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku Tänavu Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks valitud kirjanik Arvo Valton rääkis ERR Uudistele enda
· investeeringud ja riski võtmine · sisu arendamine, selle intellektuaalse kvaliteedi kontrollimine ja parandamine · kvaliteedi kontroll · tootmisprotsessi korraldamine ja kontrollimine · levitamise korraldamine. · valminud materjalide sailitamine tulevaseks kasutuseks TÖÖLÕIGUD Tooloigud: · Autor esitab kasikirja · Rahvusvahelise toimetuskolleegiumi heakskiit (teaduskirjastused) · Leping · Eelretsenseerimine (teaduskirjastused) · Toimetamine · Trukkimine · Levitamine Toimetamine Sisu hankimine: kirjastusplaani koostamine, käsikirjade hankimine (kirjastuse tellimusel, autorite pakkumised). Käsikirja vastuvõtmise korral sõlmitakse autorileping. Muuhulgas lepitakse kokku ka autoritasu maksmine: kas ühekordselt või protsendina müüdud eksemplaride jaehinnast. Toimetamine, toimetus, toimetajad
annaabi.ee 
