Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid
VÄLJAANDE VALIKU PÕHJENDUS Analüüsitavaks meediaväljaandeks valiti päevalehe Saarte Hääl veebiväljaanne, põhjuseks isiklik huvi uurida saarlaste päevalehe läbipaistvust, kuna tegemist on võrdlemisi väikese ning tagasihoidliku väljaandega. Samuti mängis valiku langetamisel rolli ka see, et üks analüüsi läbi viinud rühmaliikmetest on ise Saaremaalt pärit ning omab mõningaid teadmisi vastava väljaande toimingutest ja peab sidet ühe Saarte Hääle toimetajaga, mistõttu oli vajaliku informatsiooni saamine kohati kergem, kui see oleks võinud olla mõne teise meediaväljaande valimisel. Väljaande valimisel lähtusime ka veebiväljaannete eelisega paberväljaannete ees, milleks on informatsiooni rohkus ning kättesaadavus, seda just infoallikate, rahastuse, töötajate jm osas. ANALÜÜSISKEEM Analüüsiskeemi koostamisel tuli kõigepealt leida ja paika panna Saarte Häälele omased
· punase risti autojuht · jalast haavata · armulugu medõde Agnes von Kxangelane) · 227 armi jalal · alkoholiga oli sõber elu lõpuni · 1921 esimene abielu Elizabeth Hadley Richardsoniga ( kohtus, kui H. Oli 20, Elizabeth 28) · Sündis 1922 poeg- John Hadley Heminway 1920-1920ndatel · ilmusid esimesed jutustused ja luuletused · 1921 ajalehe kirjasaatjana Eurooopasse · pariisis inglise ja ameerika kirjanike ringkond · afäär Vogue toimetajaga, Pauliine Pfeifferiga · 1927 aastal abiellus pauliinega, kellega on kaks poega. · 1928 sooritas isa enesetapu= süütunne isa surma tõttu · 1936 tuttus ajakirjanik Martha Gelhorniga(abiellus 1940 aastal, tegemist oli H. Sõnul elu suurima veaga) · Sattus aafrikasse jahti pidama- suurulukeid 1940 · Esimese Maailmasõja ajal jahti Kariibi merel väikese paadiga Pilar Saksa allveelaevu ja kajastas sõjasündmusi Euroopast
taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis lahutust. Lahutuse käigus tahtis ema uut perekonnanime võtta, et kergemini edasi minna ning selle kohandas Ullo Berendsist Paerand. Saabusid Olümpiamängud ning Ullo vedas ''Spordileksikoni'' toimetajaga 90 krooni peale kihla, et eesti ei saa pronksi. Nii läkski, aga toimetaja ei pidanud kihlveost kinni ning Ullo hakkas uut töökohta otsima. Ullo ja ema vahetasid taas korterit ning see oli nüüd pesumaja kõrval, mille Ullo emaga korda sättisid ja hakkasid pidama pesumaja ''Aura'', mille klient oli ka härra toimetaja. Talle ei meeldinud sugugi Ullo teine töö ning nad läksid riidlema. Järgmisel päeval läks Ullo toimetusse oma asjadele
tulen taevast ülevalt" (jõulujutuke), mis ilmus ,,Eest Postimehes". Moskvas maini 1897. valmis vaid jutustus ,,Astla vastu" käsikiri. Järgnevalt tuli kutse toimetada Narva ajalehte ,,Virmaline", mida tol ajal omasid vennad Reinvaldid (ühiskonna probleemid, tööliselu). 1897 avaldas ta ,,Virmalises" kerge jutukese ,,Uus toaneitsi" ning hakkas ilmuma romaan ,,Raudsed käed". ENT juba mõne aja pärast tekkis Vildel konflikt vastutava toimetajaga, kes ei tahtnud enam avaldada taolist reaalilist romaani. Romaani ilmumine katkes. Vilde suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. a. märtsis. Mõne kuu pärast oli Vilde Tallinnas A. Buschi ,,Eesti Postimehe" toimetuses (kõrvalseisev infoleht). Jällegi suur töökoormus. Sai tänu töökohale reisida= 1900. a. Pariisi maailmanäitus (koostas selle põhjal reisikirjelduse ,,Kaks kuud KeskEuroopas"). Avaldas seal ,,Raudsed käed", jutustuse ,,Dr. Aadu Rebane"
(perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita, 1999. Kui raamatul ei ole autorit, siis käsitletakse autorina (õigemini küll nimena, mille alusel toimub allikate järjestamine) raamatu tiitellehel toodud toimetajat, koostajat või organisatsiooni. Koostaja või toimetaja nime taha tuleb vastavas keeles märkida, et tegu on koostaja või toimetajaga. Autorita ja tiitelvastutajata raamatute puhul kasutatakse järjestamise tunnusena pealkirja. Kasutades mõnda kirjutist (artiklit) kogumikust, tuleb esitada: artikli autor, pealkiri, kogumiku nimetus, ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. Näide Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis. Eesti 21. Sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk.29-33.
Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)):
Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 90-ndatel aastatel hakkas Vilde kirjutama tõsisemaid realismitöid. Ta sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, võttis osa pipkaloonia tegevusest (haritlaste ring, mis organiseeris populaarteaduslikku loomingut). 1898. aastal hakkas ,,Virmalises" ilmuma tema romaan ,,Raudsed käed". Vastuolude tõttu toimetajaga oli aga Vilde sunnitud peagi ,,Virmalistest" lahkuma. Seejärel käis Vilde ära Pariisis maailma näitusel ja 1901. aastal läks ta tööle ,,Teataja" juurde. ,,Teataja" näol on tegemist radikaalse ajalehega (töölisleht). 1904. aastal asus Vilde tööle uudiste toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. Samal aastal võttis Vilde aktiivselt osa ka revolutsioonist ning rahvaasemike kongressist. 1906. aastal Vilde lahkus uuesti
ajakirjanikule. Võib juhtuda, et oma seisukohtade selgitamine lõpetabki kriisi. Ajakirjanik saab aru, et juhtunud on eksitus ning avaldab vabandusena ettevõtte seisukoha vahejuhtumi kohta. Siis ei rikuta ka suhteid ajakirjanikuga, kes tulevikus võib ettevõttest hoopis positiivset infot avaldada. 2. Kui ajakirjanik mingil põhjusel (näiteks on allikas isiklik tuttav, keda ta usub) jätkab ettevõtte laimamist, tuleb suhelda tema ülemuse, lehekülje või rubriigi toimetajaga. Kohates ka seal vastuseisu, tuleb suhelda peatoimetajaga. 3. Kui meediaväljaanne jääb oma seisukohale kindlaks ning keeldub avaldamast ettevõtte selgitavat infot või jätkab valeinfo avaldamist, on võimalik pöörduda avaldusega Pressinõukogu poole. Meediasõda Kui selgub, et ilmunud valeinfo allikas on ettevõtte konkurent või äripartner, tekib paljudel kiusatus vastata rünnakuga, paljastades meediale negatiivset infot vastaspoole kohta
aga need vajadused on sisulised ja nii põhjalikud, et vajaksid toimetaja asemel pigem veel üht või mitut kaasautorit (palun võtke huvi korral ühendust). Tüüpiliste toimetajamuutuste järgi ei tunne me samas vajadust, näiteks ei ole mingit põhjust vältida sõna muutus kasutamist siinses loomulikus ja paraku norminguvastases tähenduses. Loodame, et ärritus, mida sellega normingu-usku lugejatele põhjustame, on väiksem toimetajaga vaidlemise närvikulust, mille ise kokku hoidsime, ja kokkuvõttes on maailm sellevõrra parem paik. 24.5 Muutuste sisseviimine Kui toimetaja teeb oma märkused otse teksti, mitte ei teata neid kuidagi eraldi tõlkijale, siis selle eelised on väiksem ajakulu ja lihtsus toimetaja jaoks. Puudused: tõlkijal on vähem võimalust õppida oma vigadest, raskem on anda tõlkijale vaidlustamise võimalust (juhuks kui ka toimetaja on inimene, järelikult ekslik). Sobib, kui tulemuse
annaabi.ee 
